Kuidas me läksime Tartusse toredat nädalavahetust veetma, kuid tulime tagasi premeeritult 3. kohaga

Loomulikult tegime vajalikud ettevalmistused – oli ju antud kodutöö, mida sai lihvida kuni võistluse viimaste minutiteni. Kodutööks oli panna kokku 24h toidupakk, kriteeriumiteks Eestimaist päritolu või Eestis pakitud tooted, mis peavad olema pakendatud. Paki hinnaks pidi olema 8,37 eurot ja kaloraa¾iks 4000 kcal. Kõige suuremaks pähkliks osutus Eestimaiste väikepakendites toitude leidmine.

Meie tulemus – 4004 kcal ja 8,39 eurot, millega sai igati rahule jääda, sest pärast pakkide esitlust oli näha teiste võistkondade pakkide sisu ja seal leidus välismaiseid toidupooliseid või olid pakid hinnalt või kaloritelt asi nihkes.

Võistluse esimesel päeval tuli ühe ülesandena teha sisetingimustes magustoit omal valikul. Portse pidi olema 5 ja eelarve oli 5 eurot. Eelarve väliselt sai kasutada jahu, suhkrut, õli, küpsetuspulbrit, kaneeli ja vaniljet. Magustoidu komponendid tuli ise poest hankida ja oli võimalus teise võistkonnaga toiduainet jagada.

Meie võistkond küpsetas õuna-pisarakoogi, mida plaanisime serveerida karamellikastme ja vaniljejäätise palliga, kaunistuseks sidruni-tüümiani lehekesed.  Plaanid plaanideks, paraku said kohtunikud maitsmiseks õuna-pisarakoogi lõigu, mis ujus nukralt karamelli-vanilli kastme sees... Noh, oma viga, et nad serveerimise ajast 37 minutit hiljem maitsma ilmusid. Lohutuseks oli see, et ka ühe teise võistkonna ilusti sätitud jäätisepallid haihtusid pika ootamise peale küpsetise sisse ja alla.

Esimese päeva teiseks ülesandeks oli välikatlas valmistada ühepajatoit 20-le inimesele.  Ühepajatoit  valmis meie võistkonnal ühes pajas, klassikalisel kujul ja kuna võistkondadel oli lubatud kaasa võtta üks salajane maitseaine, siis maitsestasime oma rooga suitsu-paprika pulbriga. 

Kui võistlustulle asunud magustoidud olid kõik eriilmelised – kes küpsetas, kes ladus pokaalidesse kihte, kes maalis kauneid kujundeid jpm, lühidalt lennukad ideed möllasid köögis, siis katlatoidu ülesanne oli kõikidel võistkondadel sama – ühepajatoit.  Seega, meil oli võimalus (ja kohtunikel kohustuslik) maitsta kümmet erineva maitsega rooga. Ka välimuselt olid toidud eriilmelised  ja võistkonnad valisid erinevaid komponente – käiku läksid lisaks tavapärastele ühepajatoidu sisse käivatele kartulile, porgandile, kaalikale, kapsale, lihale ka küüslauk, suvikõrvits,  lillkapsas, porru, paprika ja juurseller ning tomatipasta.

Ilmataat soosis võistlusel osalejaid – väljas katla ümber askeldades oli võimalik isegi lühikeste varrukatega olla.

Võistluse korraldajad olid ööbimise sättinud Taru hotelli, mis nüüd on kaitsejõudude ühiselamu. Kaugemalt tulijad saabusid juba reede õhtul. Mugavates ja kodustes tubades sai olla nii üksi, kui kahekaupa. Meie võistkond kogunes mõlemal võistluse-eelneval õhtul ühte tuppa, et valmis seada oma võistlusvaimu ja meenutada mõnesid vajalikke andmeid kaasa võetud spikritest. Osad võistkonnad leidsid Tartu linna erinevatest lõbustuskohtadest võimalusi võistluseelse pinge maandamiseks, nautides muusikat ja head seltskonda.

Teine võistluspäev sisaldas oma toidupaki tutvustamist ja kirjalikku testi. Testis olid välikoka üldteadmiste kohta küsimused.  Materjale kasutada ei saanud, seega pidi meelde tuletama välikoka kursuselt õpitu, kellel värskelt läbitud, kelle paari aasta tagune kogemus.

Kokku võttes  - tulemus (3.koha saavutamine) üllatas meid tõsiselt, sest vastas olid väga muljetavaldavad võistkonnad. Ühe võistkonna liikmeks oli lausa selleaastase välikokakursuse juhendaja, kes värskelt kursuse lõpetanute silmis oli ikka tõeline korüfee.  Südantsoojendav oli kohtuda võistlustele saabunud teiste ringkondade võistlejatega, kellega eelnevalt on läbitud liitvaid karme katsumusi. Igatahes oli tervel võistkonnal hea meel tagasiteel jagada oma rõõmu saavutatud koha üle ka nendega, kes kuskil eemal meile pöialt hoidsid.