Kolmepäevane jalgrattaretk kuni „kopp oli ees“

Mari Raamot (1872-1966) oli Eesti seltskonnategelane, meie riigikaitse liikumise üks alusepanijaid. Ta oli Naiskodukaitse asutajaid ja organisat-siooni esimene esinaine aastatel 1927-1936.

Seekordsel retkel oli osalejaid kokku 18 naist seitsmest ringkonnast ehk esindatud olid Sakala, Tallinn, Põlva, Saaremaa, Tartu, Alutaguse ja Viru.

Naiskodukaitse jalgrattaretk toimus seekord kaheksandat korda: varasemalt on retked olnud 2010 Viljandimaal, 2011 Jõgeva- ja Tartumaal, 2012 Tartumaal, 2013 Valgamaal, 2014 Põlvamaal; 2015 Valgamaal, 2017 Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Retke eesmärk on end sportlikult proovile panna, tutvuda kohaliku kogukonna kultuuri ja vaatamisväärsustega ning meeldivalt koos aega veeta. Retke korraldavadki kohalikud naiskodukaitsjad, kes tunnevad kohalikku eluolu ja huvitavaid paiku kõige paremini. 

Esimene retkepäev algas kogunemisega Jõhvis. Koos sõideti ratastel Kukruse Polaarmõisa, kus meid ootas giidiga tuur, millele järgnes teatrimõisa suvelavastus J. Tätte „Ristumine peateega“, peaosas Margus Prangel. Mõlemad tegevused pakkusid positiivseid emotsioone, peale mida, olid näitlejad lahkelt valmis tulema meiega ühispildile.

Laupäeva hommik algas varakult, külastasime giidi saatel Jõhvi Mihkli kirikut ja kindluskiriku muuseumit. Peale seda asetasime mälestusküünla Mari Raamoti mälestuseks vabadussõjas langenute ausambale. Jõhvi linnas ootas meid grupp noori Ida-Virumaa tantsijaid „Eesti tantsib“ raames, kus ratturitele õpetati kiirelt sammud selgeks Metsatöllu laulu „ Oma laulu ei leia ma üles“ saatel.

Jätkus teekond Pannjärvele ning Kurtna järvestikus. Vahepeal sai kahel korral end soojas järvevees värskendatud, sest ilm oli endiselt kuum ja parmud metsas ei andnud rahu. Nii mõnigi sai maitsta selle aasta esimesi metsmaasikaid, mustikaid ja metsvaarikaid. Peale lõunat ootas meid Illuka mõisa ja kooli külastus, staažika õpetaja Helve Halliku saatel, kes tutvustas meile nii mõisa ajalugu kui näitas värskelt renoveeritud kooli.

Õhtu kulmineerus paadisõidu ja ujuvsaunaga Aidu sõudekanalil. Samuti sai kohapeal proovida SUP laudu või kanuudega sõita, grillisime ning nautisime ilusat päikeseloojangut ja suplust läbipaistvas vees. Sellist imelist vaadet ja vahvat kogemust poleks näiteks Tallinnast tulijana osanud ise planeerida, seega oleme väga tänulikud kohalikule korraldajale Dianale.

Kolmas päev viis meid Maidla mõisa juurest Eesti Kaevandusmuuseumisse Kohtla-Nõmmel. Järjekordselt ootas meid giidiga tuur muuseumi käikudes ajaloo ja masinate tutvustamisega, mille lõpetas kaevurilõuna. Jälle olid kohal Ida- Viru noored ja kordus juba selgeks õpitud tants, aga seekord ainulaadses kohas kaevanduses maa all. 

Nii lõppes ka ligi 70 km jalgrattaretk kaevanduse suure kopa ees ja oli aeg end taas koduteele seada. Kõik osalejad jäid retkega väga rahule- oli neid, kes oleksid soovinud isegi pikemat teekonda ja suuremat väljakutset, aga oli ka neid, kes istusid üle pika aja alles esimest korda jälle ratta sadulasse. Üks on kindel, Ida- Virumaa maastik on väga ilus, mis pakub palju huvitavaid kohti avastamiseks ning kohalikud on väga sõbralikud ja uhked oma kodukandi üle.

Retke programmi koostas ja sõitjaid saatis: Diana Ilves

Rattaretke juhid: Maire ja Väino Aul