Kiire esmaabi

Esmaabi õppe koolitajateks olid Astrid Mägi, Angelina Oblikas, Heli Jürisson, Priit Pärgmaa ja Ruth Pääsuke

Kokku oli 21 osalejat, nende hulgas 4 kodutütart koos juhendajaga.

Koolitusel oli teooria ja praktika käsikäes ning seega ei istunud me vaid õppeklassis laudade taga. 

Angelina Oblikas rääkis ja näitas, kuidas kahe käega ja ettejuhtuvate materjalidega teist inimest elus hoida, kuni saabub kiirabi. Ruth Pääsuke selgitas, kuidas hinnata kannatu seisundit ja olukorda - mida on oluline silmas pidada ning peatus ka mõistel šokk. Astrid Mägi tutvustas traumade olukordi ja rääkis, millised võivad olla verejooksude tagajärjed. 

Esimene õhtu päädis elustamisnukkude peal erinevate elupäästvate tegevuste harjutamisega - südame massaaž ja suust-suhu hingamine. Teineteise peal sai harjutatud inimese korrektselt küljele keeramist ja erinevaid sidumistehnikaid.

Teise päeva hommikupoole tutvustas Heli Jürisson erinevaid erakorralisi haiguslikke seisundeid ja koolitusel osalejad jagasid ka oma kogemusi, mis kahtlemata oli silmaringi laiendamiseks kõikidele.

Muudest välisteguritest tingitud kahjustustest rääkis Priit Pärgmaa koos ilmekate piltidega, mis kohati olid üsna šokeerivad nendele, kes varem pole sellise asjaga kokku puutunud. Paraku võib elus ette tulla igasuguseid olukordi ja kõik ei pruugi olla meeldivate killast. Kindlasti said kõik osalejad vastused oma üles kerkinud küsimustele ja palju rahvajutte seoses esmaabi andmisega lükati ümber.

Koolituse lõpuks toimus reaalsete situatsioonide läbi mängimine, kus pooled kursuslased olid kannatanud ja pooled abiandjad, teine kord vastupidi. Juhendajad lõid olukorrad maleva ruumides, võimalikult realistlikult, ebamugavates kohtades ja poosides, mulaažidest vigastused koos kunstverega "kannatanutele" peale/külge pandud. Abistajad pidid hindama olukorda, tegema näidiskõne 112-le ja andma esmaabi, kõik kaardistati juhendajate poolt koos aegade fikseerimisega ning tegevusele anti hiljem tagasiside. 

Kui enne võis mõni veel kahevahel olla, kas minna kannatanule appi või mitte, siis pärast õppust ilmselt ei kõhkle keegi kriitilises olukorras käsi külge panna.

Mainimata ei saa jätta asjaolu, et nagu alati NKK õppustel, sai väga maitsvalt ja kosutavalt süüa, mis kulus marjaks ära, sest päevad olid pikad, kestes laupäeval lausa poole üheksani õhtul.