Keila Käbi vahva matk!

Alustasime matka Aia tn 35, Kaitseliidu maja eest.

Esimene pildistamisobjekt oli Martin Lutheri mälestusmärk.

Kumna mõisnik Georg von Meyendorff püstitas 1862. Aastal pronksist Martin Lutheri mälestussamba. Üle kuue meetri kõrgune mälestusmärk planeeriti algselt püstitada Tallinna, asukohaga Toompea lossi vastas praeguse Nevski katedraali kohale. Tollased poliitilised olud ei lasknud sel aga teoks saada, seetõttu otsustas Georg von Meyendorff püstitada samba oma kodukoha lähedale.

Teine oli Mälestusmärk Keila lahingus hukkunud poiste auks.

Kontraadmiral Johan Pitka kutsus 1944. aastal eestlasi relvi haarama. Pitka üleskutsele järgnenud noorte eesti meeste võitlus punavägedega oli katse taastada Eesti kaitsevägi. 

23. septembril 1944. aastal toimus suurem lahing Tallinna-Paldiski maanteel, Kumna teeristis. 

Sinna oli kaitsele kogunenud vähemalt 150 meest.  Lahingut juhtisid soomepoistest lipnikud. 

Umbes tund pärast seda kokkupõrget jõudis Kumna teeristile tankide ja veoautode kolonn. See kihutas Keila suunas tuld andes täiskäigul kaitsjate positsioonidest läbi. Keila lahingu ja teiste viimaste vastuhakkudega hoidsid toona vaid kahekümneaastased mehed kinni Punaarmeed, andes nii rannikule kogunenud põgenikele aega üle mere põgeneda. 

Seoses sellega kutsuvad Keila Linnavalitsus ja Harjumaa Muuseum  Keila ümbruses 1944. aastal toimunud lahingute 72. aastapäeva tähistamisele laupäeval, 24. septembril 2016. 

Kavas on Kell 12.00 Sõit Kumna mälestuskivi juurde Keila Linnavalitsuse eest ja kell 13-15 ajalookonverents Harjumaa Muuseumis (Linnuse 9, Keila)

Kolmas KUMNA - kolme mõisa küla!

Küla suurim vaatamisväärsus on Kumna mõis, mis ehitati siia juba 17. sajandil. Kokku asub külas kolm mõisa: vana mõis, uus mõis ja kirikumõis.

1838. aastast kuni II maailmasõjani oli Kumna mõisa omanikeks Meyendorffide suguvõsa. Meyendorfid tõusid Vene õukonnas kõrgetele positsioonidele ja nautisid talvist seltskonnaelu Peterburis. Kumnat kasutati peamiselt suveresidentsina.

Neljas ja viimane, Kumna Kultuuriait.

See on  endine mõisa magasiait, mis on renoveeritud ja kus külarahval on võimalus koos käia ja vaba aega veeta.

Kumna Kultuuriaida paekivist hoones asub peosaal ja kaminaga ruum, kus asub ka väike kööginurk. Renditakse ruume koolitusteks, seminarideks, sünnipäevadeks ja muudeks üritusteks.

Siin puhkasime jalgu ja jõime teed enne Keilasse tagasipöördumist. Kultuuriaida perenaine Kaja Rasmann võttis meid väga sõbralikult vastu, tutvustas hoonet ja oma tegemisi ning viis läbi väikese viktoriini.

Kokku oli matkalisi 26, nende hulgas külalised Kose jaoskonnast. Rännakutee oli 9,5 km pikk ja ka meie nooremad matkalised läbisid  selle väga entusiastlikult. Ilm oli sügiseselt mõnus päikesepaisteline ning auhindade väljaloosimine matka lõpus tõstis  osavõtjate suunurgad veelgi kõrgemale. Nii mõnigi ütles, et sõidab iga päev autoga seda teed mööda tööle, aga pole tee ääres olevaid mälestusmärke tähelegi pannud. Ja maanteelt küla vahele ei ole ka vaja olnud keerata, nii et peale liikumisrõõmu jagus ka avastamisrõõmu.