Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?

Esialgu katsume varbaga vett ja pähe kerkib mõte: "Äkki vaataks lihtsalt  kaldalt kõike pealt?!".  Selle mõtte aga  ajab  koheselt eemale suur ja karvane Morten, kes paluvate silmadega otsa vaadates vette kutsub. Ja nii me läheme, vapralt kilkeid maha surudes, et Morten saaks meid päästma tulla.

Paraku pole rannas alati abistavat päästekoera ja nii saadame Morteni puhkama ning kuivama.  Päästmise juures on esimene reegel ikka ja alati: hinda olukorda ja taga enese ohutus! Päästma ei tohi minna iga hinna eest, sest tagajärjeks võib olla kaks abivajajat. Naiskodukaitse senine väljaõpe ja sellest tulenev teadlikkus tegutsemisest ohuolukorras,  annab kindlasti eelise nii päästjana kui päästetavana, kuid siiski osutus algav koolitus silmiavavaks. Veepääste oli füüsiliselt kurnav ja kui arvestada tõsiasja, et koolitusel päästetav töötas kaasa, siis see paneb mõtlema kui palju raskem oleks reaalne olukord.

Kuidas siis ikkagi läheneda abivajajale selliselt, et tagada ennekõike enda ohutus? Me kõik teame, et tuleb liikuda hätta sattunu selja taha. Aga kuidas teha seda selliselt, et tal puuduks võimalus meist kinni haarata? Just selliseid praktilisi harjutusi me vees tegimegi. Harjutasime läbi abivajaja selja taha liikumist ja tema haaramist enda jaoks ohutusse ning päästmiseks vajalikku asendisse. Korduvalt saime kaaslast sellisel viisil veest välja sikutada.

Seejärel õppisime käsitlema vetelpääste abivahendeid - päästerõngast, ujukit ja viskelingu. Nende oskuslik käsitlemine tagab eduka päästmise. Teooria tundub lihtne, kuid kui praktikas neid kunagi kasutanud ei ole, siis on reaalne olukord palju keerulisem. Ling lendab teises suunas kui plaanitud ja päästerõnga või ujuki hätta sattunule ulatamine võtab väga kaua väärtuslikku aega. Lõpetuseks näitas meie koolitaja, kuidas tegutseda siis kui abivajajal on õnnestunud siiski abistajast kinni haarata. Enesekaitse pole ka veepäästel vähem oluline.

Kuigi vesi oli jahe, siis aeg lausa lendas ja külma ei tundnud, sest saadud kogemus oli hindamatu. Vaimustunult ent väsinult arutasime juba edasisi plaane, sest selline oluline koolitus ei tohi kindlasti jääda ainukeseks korraks.

Täname meeleoluka õppe eest meie instruktor Aaret ja veepäästekoera Mortenit!