Kaitseliidu eestvedamisel toimub senine suurim evakuatsiooniõppus

Lõuna Sillale oodatakse osalema inimesi eelkõige Tartust, Võrust, Põlvast ning Setomaa, Kanepi, Tõrva, Rõuge, Räpina, Elva ja Kambja valdadest. Inimesed täidavad õppusel evakueeritavate rolli, keda evakueeritakse Viljandimaale. Osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida, milleks on info leitav päästeameti kodulehelt.

Õppuse ettevalmistamisse ja läbiviimisse panustavad Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna kõik malevad ja Naiskodukaitse ringkondade evakuatsioonirühmad.

„Kaitseliidu roll õppuse raames on toetada päästeametit ning kohalikke omavalitsusi õppuse planeerimisel ja läbiviimisel nii vajaliku oskusteabe kui ka personaliga. Õppuse raames harjutame erinevate tasandite juhtimisprotseduure, et kinnistuks planeerimise käigus ühtlustatud arusaamad ning tegevusühtsus operatsiooni juhtiva Päästeameti regionaalse staabi, malevate koordinaatorite ning evakuatsioonirühmade, kohalike omavalitsuste ja kaasuvate koostööpartnerite vahel,“ ütles Lõuna maakaitseringkonna pealik kolonelleitnant Raul Kütt.

„Peamiseks treenitavaks üksuseks Kaitseliidu poolt on Naiskodukaitse kuus evakuatsioonirühma, kes harjutavad evakuatsiooniketi toimimist kui ka rühmade omavahelist koostööd. Suuremahuline õppus Lõuna Sild loob selleks igati reaalsed tingimused andes erinevatele osapooltele võimaluse harjutada tsiviilelanikkonna evakuatsiooni sõjaliseks kriisiks ettevalmistamisel ning panustab seeläbi laiapindse riigikaitse arendamisse.“

Lõuna päästekeskuse juhi Tagne Tähe sõnul on tegemist suurima ulatusliku evakuatsiooni õppusega, mis Eestis seni läbi viidud. „Paraku on sõjaoht viimastel aastatel ida suunalt kasvanud ja seetõttu peame valmistuma kõige tõsisemaks stsenaariumiks,“ ütles Tagne Tähe. „Lõuna Sild annab nii evakueeritavatele kui ka evakuatsiooni läbiviijatele väga väärtuslikke kogemusi ja teadmisi, et sellega arvestada.“

Õppusel osalejatele pakutakse ühtlasi elanikkonnakaitse koolitust, mis annab soovitusi, kuidas ise erinevateks kriisideks paremini valmis olla ja teadmisi, mida tähendab evakueerumine päris elus.

„Evakueeruda on vaja olukordades, kus paigale jäämine on inimesele eluohtlik,“ rääkis Tagne Tähe. „Seetõttu tuleb reaalses ohuolukorras evakuatsioonikorraldusse suhtuda väga tõsiselt. Igaühel tasub läbi mõelda, kas ja kuidas on tal ja ta perel võimalik omal jõul minna sugulaste või sõprade juurde. Riik peab tagama transpordi ja evakuatsioonikoha neile, kellel pole võimalik ise kuhugi liikuda.“

Lisaks korraldab Eesti Punane Rist õppusel osalejatele esmaabikoolitusi.

Evakuatsiooni korralduse eest vastutab päästeamet ning see viiakse läbi koostöös Kaitseliidu, Naiskodukaitse, kohalike omavalitsuste, politsei- ja piirivalveameti, häirekeskuse, sotsiaalkindlustusameti ja terviseametiga.
Ulatuslik evakuatsioon tähendab päriselus tuhandete inimeste ümberpaigutamist ohutusse asukohta.

Evakuatsioonikorralduse saabumisel tuleb seda viivitamatult täita: selle ignoreerimine võib tähendada ohtu enda ja lähedaste elule. Avalikud evakuatsioonikohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel pole ise võimalik kusagile mujale minna.