Imeilus matkapäev Naiskodukaitsega

Kuna rahvas oli kutsutud matkama Kaiu vallas asuvasse rabasse, oligi korraldamise peamine raskus seekord Kaiu jaoskonna tegusate naiste õlgadel. Juba nädal varem vaatasid 3 peakorraldajat: Kaja Heinsaar, Kristel Kaasiku ja Miidi Pindus raja üle. Terve päev kulus rabas järve äärde viiva laudtee parandamiseks. Ent vaev tasus end kuhjaga ära: kõigil matkajatel õnnestus läbida matkaraja kõige märjem ja pehmem osa oluliste äpardusteta.

Kuigi taevataat ilmajaama sõnul võis lisaks jalgealusele märjale ka märga ülevalt juurde anda, oli lootus tema heale tujule siiski suur. Kuigi öö läbi oli sadanud, oli hommik juba vaikne ja sompus. Kogunemiskohas tervitas matkahuvilisi korraldajate poolt meie ringkonna esinaine Pirko Peterson. Siis asutigi tempokalt Loosalu soosaare poole teele. Soosaarel tervitas väikesel metsalagendikul seltskonda  tossav Rootsi katel: meie ringkonna tublid naised toitlustusgrupist valmistasid juba maitsvat seljankasuppi, mida rännulistele tagasiteel pakkuda.

Teekonda rabal juhtis giid Olev Kalmus, loodusemees, kes rännakul palju huvitavat Loosalu raba kohta jutustas. Soosaarelt mööda laudteed raba nõlvalt alla laskudes läbisime väga pehme ja märja ala, kus asusid turbamullaga kaetud vesised älved. Küll oli hea, et sai seal mööda laudteed astuda! Muidu oleksime küll kogu matkaseltskonnaga vööst saadik soos sumbanud. Ent kui vesisem osa raba alguses oli läbitud, oli aega vaadata ka sügisese rabamaastiku ilu, mille aeg-ajalt veel enam tõi esile hetketi pilvede vahelt välja piiluv päike. Peale mitut päeva lõõtsumist oli ka tuul maha rahunenud. Tänu üha üha ilusamat palet näitavale ilmale saime kõik täiuslikult nautida puhtas looduses olemist ja oma hingeakusid laadida. Kel võimalus, jäädvustas kaasavõetud aparaadiga kauneid hetki ilusast päevast. Nii jõudsimegi märkamatult Loosalu järve äärde. Raba oli ürgajal kogu ulatuses järv, nüüd aga on Eestimaa suurimaid ürgse päritoluga järvesid vaid raba keskel asuv 35 ha suurune veekogu. Peale väikest peatust liikusime piki järve kallast Väikese Loosalu järve poole. Loomulikult nautisime järve ääres ja edasi sammudes hingematvalt kauneid vaateid järvele. Läbi soosammalde, vaevakaskede, kanarbikkude ja sookailude puhmaste rühkides tungis ninasõõrmete kaudu kopsudesse puhast ja karget rabaõhku, segatud kohati sookailude nii uimastava kui ka ergastava aroomiga. Liikumise tempo oli meil päris kiire, nagu enamus matkadel karastunud naiskodukaitsjatele kohane. Et aga ilm nii kena ja vaikne oli, tegi tempokas liikumine naha päris soojaks ja nii mõnigi kooris endal riideid vähemaks. Kohati oli kuulda mõne matkalise kommentaari: polegi vaja kuskil umbses saalis teha bodypump`i, parim trenn lihastele on just siin, parajalt pehmes rabapinnases sumbates.

Ja juba paistiski järgmine rabajärv! See 10 korda suurest järvest väiksem järveke aga on oma tekkelt hoopis teist tüüpi ja hilisem: mitmest soolaukast kokku on tekkinud üks suur järve mõõtu rabalaugas. Ka selle järve ääres liikudes saime imeilusate vaadete osalisteks. Kolmas sihtpunkt rabas oli aga väga eriline: 600-700 m. põhja poole liikudes jõudsime kuivlohku. Uskumatu, et üks lohk võib ka rabas kuiv olla! See on kui üks 30 m läbimõõduga 1,5 m sügavune suur kauss keset raba. Selle koha peal oli ürgjärves väike saareke ja seal on nüüd mineraalne aluspinnas õhukese turbapuru kihiga, mille alt läbi on vesi uuristanud käike. Vaikselt istudes võisime kuulda pinnase all vee vulinat. Siin tegimegi pikema puhkepeatuse. Lisaks giidi jutule raba kohta räägiti ka Naiskodukaitsest ja tema liikmete tegemistest, Kaiust ja selle paigaga seonduvast.

Pärast puhkepausi kuivlohus sammusime läbi raba ida suunas laudtee poole. Üpris tempokalt sammudes olimegi ootamatult laudtee peal. Kuna tulime laudteele poole raja pealt järveni, oli tagasitee poole kiirem. Nii olimegi rabas teinud väikese ringi ja matkanud ligi 5 km. Tagasiteel kiirendas sammu veel teadmine, et ees ootab  maitsev supp. Üllatusena oli supi kõrvale valmistatud ka pannkoogid. Viimaseks „rosinaks“ pakuti  tervislikke komme, mis rabaandidest tehtud: jõhvikad tuhksuhkrus. Lõpetuseks tänati kõiki matkalisi ilusa päeva eest.

Kokkuvõtvalt võime lugeda meie ringkonna matkaüritust kordaläinuks. Hästikorraldatud matkal oli mõnus ja turvaline osaleda. Usun, et kõik, kes meiega koos rabas käisid, said omajagu positiivse laengu kaunist sügispäevast, et nüüd tugevamana ja rikkamana talvele vastu minna. Kohtumiseni uutel üritustel koos naiskodukaitsjatega!