Harju naised otsisid sügist!

Juba eelneval õhtul kogunesid naised Paunküla Puhkekeskusesse, kus korraldati ka väike viktoriin, vesti juttu ja lisaks valmistati keha järgmiseks sportlikuks matkapäevaks ette mõnusas saunas. Juttu jätkus kauemaks, sest kogemusi-meenutusi sai vahetatud ja tutvust sobitatud ka külla tulnud Lääne ringkonna ja politsei naiskonnaga. Kaasatud olid ka Harju kodutütred.

Laupäeva hommikul aga olid kõik naised-neiud virgelt valmis tervisesporti tegema. Ees ootas mõnus sügispäev, ca 15 kilomeetri pikkune rada ning põnevad kontrollpunktid.

“See on lausa uskumatu – igal aastal nagu tellitud ilm”, tõdesid rõõmuga mitmed osalejad rajale minnes. Niisiis – kepid välja ja kõndima!

Esimeses kontrollpunktis tuli proovile panna oskused köögipoolelt – kas Sina oskaksid silma järgi mõõta 200 grammi riisi? Osavad naised aga andsid endast parima ning ühiselt sai oma täpne silm ja mõõdutunne proovile pandud.

Järgnes kontrollpunkt Bravo, kus naiskonnad pidid päästerõngast viskama – seekord küll kuival maal, kuid ega see asja lihtsamaks ei teinud. Arvestus peeti kohtuniku sammupikkuse järgi – mida kaugemale meeskonna liikmed päästerõngast visata jõudsid, seda parem tulemus loomulikult kirja sai. Muidugi oleks võinud hinnata ka stiilipunkte, sest jõu ja ilunumbreid see ülesanne ohtralt pakkus.

See punkt läbitud tuli üles leida kolmas kontrollpunkt, kus patriootlikud naised pidid kiirelt hümni meenutama – laulmine ei olnud kohustuslik, kuid sõnu pidid naised detailideni teadma. Paberilipikutest tuli nüüd hümn kiirelt kokku seada.

Veel mõned kilomeetrid mõnust metsavahelist teed ning järgmises kontrollipunktis ootas naisi ees tekk ja pall. Ülesandeks oli pall teiselepoole tekki saada. Kellel kulus selleks minut, kes sai triki mõne sekundiga tehtud – kiiret taipu ja meeskonnavaimu see ülesanne igaljuhul nõudis.

Ja lõpp üha lähenes. Viimased ponnistused enne lõpujoont ei olnud teps mitte kergete killast – viimases kontrollpunktis ootas päästmist autoavariisse sattnunud ”rullnokk” – jalg verine, roolisolija uimane ja takkapihta auto ka veel tossamas. Kas ja kuidas olukorda lahendada – õppetund kindlasti kõigile võistkondadele.

Rõõmsalt finišeerides olid emotsioonid igati positiivsed. ”Lääne naised jäid harjukate korraldatud matkaga väga rahule, ilm soosis ettevõtmist igati ning matkarada oli meile parajaks trenniks. Täname sooja vastuvõtu eest ning kui kutsutakse, tuleme järgmisel aastal kindlasti jälle. Vahepeal harjutame kodus kaelalahase paigaldamist ja Eesti hümni sõnu, siis on koht esikolmikus ka kergem tulema – rändav hõbekandik on seda väärt” – lausus peale  pikka ja väsitavat sügisotsingut Ave Lääne ringkonnast.

Soe sõdurisupp maitstud, asuti osalejaid tänama. Esmakordselt anti võidunaiskonnale välja ka Soome reservväelaste liidu naiste poolt Harju ringkonnale kingitud hõbetaldrik. Alates sellest võistluses saavad kõige tublimad matkajad graveeringu ”rändtaldrikule” ning au osaleda järgmise aasta sügismatka korraldamises. Selleaastane esikoht läks Rävala jaoskonna võistkonnale. Karikas jäi sellel aastal veel koju – aga kes teab ehk läheb järgmisel aastal rändama!?

Mõnus sügispäev hakkas otsa saama ning matkalised tõdesid – ”Ja nii mõnusalt me igal aastal selle ilusa sügise leiamegi!”.

Sportlikku pildiülevaadet näed siit.