HUNT läbi väliköögi silmade

Kaasvõitlejate abiga saime toiduvaru, potid-pannid ja muu vajaliku sujuvalt  köögitoimkonna autosse ning kibekiirelt komplekteerisime kogu kompaniile 190 kuivtoidupakki.  Pakid jagatud, jõudis kohale ärevus ja põnevus eesoleva ees. Aeg oli teele asuda.

Laagriplatsile saabudes oli juba hämar ja taevas säras täiskuu. Laupäeva esimestel tundidel püstitasime meeste abil väliköögi ning jõudsime telgis vihmasabina saatel hetkeks ka und näha.

Selg taas sirgu aetud ja pealambid valgust andmas, võis esimene tööpäev alata. Sinilillede meri ja  tuulegeneraatorite vihin meeleolu loomas, valmistasime võileibu, mida võitlejatel hea algavaks päevaks taskusse pista oli. Samal ajal valmis kateldes kaerahelbepuder ning virgutav hommikukohv ja tee.

Kui kõhud täis ja mehed "sõtta" saadetud, alustasime õhtusöögi ettevalmistustega ning peagi oligi aeg taas oma väliköök kokku pakkida. Ootusaeg ümberpaiknemiseks kujunes pikemaks, kui arvasime ja külm kevadtuul kippus naha vahele pugema. Lahkelt osutasid meile abi kõrvalpaiknevad meedikud, pakkudes meile võimalust nende telgis olevatel vooditel jalgu sirutada, samal ajal kui nad sealsamas haavatute ümber toimetasid.

Veidi puhanuna ja pea esmaabitarkust täis, sisustasime ülejäänud ootetunnid küüslaukude puhastamisega. Seda, et üks asi nii kaua võib aega võtta, ei osanud me uneski arvata. Tuli ilmsiks, et Hiinas aretatud küüslaugud koosnevad umbes 20 väikesest küünest ja igal küünel on omakorda tugev kest ümber. Rutiinses käsitööringis püsis tuju siiski üleval, tujulanguseks oli veel vara...

Olles teel uude laagriplatsi, saime omal nahal tunda, kui auklikud  metsavaheteed olla võivad, kui toiduainetekastid köögiautos endile teised asukohad leidsid. Tublide võitlejate abil taas kööginurk püsti pandud, saime mõne aja pärast pakkuda õhtusöögiks risottot salatiga ning maiuspalaks õunakooki. Suur oli meeste üllatus, kui laual pakutavate seas olid ka puhastatud küüslaugud. Meid puistati üle kiidusõnadega, mis igale kokale on parim tasu.

Kaua ei lasknud oodata ka ümbritsev reaalsus. Ühel hetkel ulatasime toiduportsjone ja teisel juba nuusutasime siruli olles tärkavat muru. Naljatledes rahustati, et vaenlane sai maitsva ja sooja söögilõhna ninna.

Soe sees, tuli taas rinda pista rõske külma ja niiskusega. Tõusva udu ja külmatundega rinda pistes õnnestus siiski juba jäätunud tarvikud südaööks puhtaks küürida ning ennast viimaseks pingutuseks valmis seada. Olime küll harjunud, et seni olid kõik plaanid käiku läinud viivitusega, nüüd tuli meil tegevuskava aga hoopis varasemaks nihutada. Meie jaoks tähendas see taas olematuid unetunde, mis me sitkuse proovile pani.

Enne kukke ja koitu ulatasime sel korral viimast korda juba "omadeks" saanud meestele turgutava kohvi ja tee ning taldriku sooja neljaviljahelbepudruga.

Kiidusõnad suus ja tänusõnadega kaetud, algas meie tee tagasi igapäevaellu...