Excel ja kits, vabandust, lammas

Kas tõesti toit on nii kallis?? Ostukorvi hinna üle olen ohanud küll, aga et leivakilo maksab kaugelt üle euro, sellele ei olnud ma kunagi mõelnud. Nüüd läheb vaja iga toiduaine täpset maksumust. Olen nimelt Jõgeva Kaitseliidu õppeklassis ja pingutan välikoka täiendkoolituse kursusel. Esialgu on meie, 22 naiskodukaitsjast ja kaitseliitlasest välikoka eesmärk koostada söögikordadeks menüüsid, aga mitte niisama loominguliselt, vaid näidates täpselt ära iga üksiku koostisosa ja selle hinna, lisaks valmistusõpetuse ja näpunäited, kuidas ka massitoitlustamise puhul saab iga suutäis olla maitsev.

Üle-eestilist koolitust korraldab taas meie võrratu instruktor Mariana Maasik Jõgeva ringkonnast. Täna sekundeerivad talle Aet Kala, Eda Leola, Anu Marjamägi ja Lea Tann. Meie, õppurite töö on luua enda koostatud menüü roogadele tehnoloogilised kaardid ja arvutada välja maksumus. Selleks peame kasutama Exceli funktsioone. Aga enne, kui programm ütleb kui suured on kogused ja milline on ühe sööja portsjoni hind, peab algaja exceldaja mitu korda abi kutsuma ja isegi otsast peale alustama. Eeltäidetud tabelitesse andmete kandmine meenutab ristpistes tikkimist: aega läheb mis hirmus. Aga viimaks on tulemus täitsa hea. Ise kalkulaatoriga sebides läinuks kindlasti kauemgi aega ja tulemus võinuks olla vigadega. Arvuti näitab vead kätte, st keeldub kalkuleerimast, kui kuskil mõni apsakas on tekkinud.

Igatahes koguneb ühisesse e-kokaraamatusse õhtupoolikuks ligi kolmkümmend retsepti. Kõige keerulisem näib olevat pidada meeles, et supi kõrvale süüakse ka leiba ja et liha ja köögivilja kõrval tuleb kaardile kanda ka keetmiseks vajaliku vee hulk. Et retseptile lisatud sool tuleb ka poest tellida (tundub ju, et mis see näputäis ära ei ole, aga 500 inimese peale koguneb soola juba kilokanti).

Aga retseptid ise! Chia-pudingid ja singisalatid, kanapilafid ja muu. Kõik ikkagi eelarve piires. Peaks neid kodus juurutama – pere lõunaeelarved muutuks kindlasti soodsamaks.

Õhtune saunalõõgastus aitab tutvuda ja panna vaim valmis järgmiseks õppepäevaks. Siis selgitab kaitseliitlane ja Palamuse jahiseltsi liige Klemens-Augustinus Kasemaa meile kõike, mida kokal tarvis teada juhul, kui Exceli abil tellitud toit poest ei saabu ja olukord nõuab liha hankimist otse metsast. See tähendab uluki küttimist ja temast toidu valmistamist. Algusest lõpuni – püüdmine, nülgimine, tükeldamine, maitsetaimede otsimine. Oleme kõik omajagu loomakaitsjad, kuid mõistame, et ekstreemne olukord võib ellujäämise nimel nõuda ka jahti ja sellega kaasnevat.

Instruktor selgitab asju, mida ei oskakski küsida. Kui palju saame liha haigelt kitselt? Milline parasiit on kõige ohtlikum ja kuidas selle olemasolu kindlaks teha? Keeritsuss on inimesele enamikel juhtudel surmav, aga metsas ja lahingusituatsioonis pole sul veterinaar- ja toiduameti laborit kuskilt võtta. Aitab neli tundi keetmist või hautamist. Õigete, ohutut toitu tagavate temperatuuride teadmine on elutähtis.

Õppematerjaliks pidi olema kits, keda paljude naiste rahuloluks metsast kätte ei saadud. Koolituse praktilise osa teeme läbi lambakarjast valitud noore jäära abil. Nahk tuleb maha oodatust kergemini. Raske on hoopis olla ülimalt hoolikas, et sapp katki ei läheks - siis lihalt kibedust enam välja ei saa. Kenasti eemaldatud sappi võib kasutada ainult sapiseebi jaoks. Kui olukord võimaldab.

Igatahes tekib instruktori õpetuse järgi välipannil järjest uusi hõrgutisi, mida sobiks pakkuda ka Michelini tärne püüdvas restoranis. Palun väga: sisefilee tartar sidrunimahlaga, kiirelt grillitud välisfilee, küpsetatud maks ja süda, toorsalat, vorstid, mille instruktor oli ette valmis teinud, sest nende valmistamine võtnuks liiga kaua aega. Ja eksootika – viilutatud genitaalid.

Suures eelroavaimustuses unustame, et ülesseatud välikatlasse tuleks ka vesi keema panna. Lamba-köögiviljahautise saamine venitab seepärast koolituse kaks ja pool tundi pikemaks. Aga naiskodukaitsja ei anna alla! Kui hautis, siis hautis. Mõned, kel õhtuks plaane, mängivad oma ajakavad ümber.

Kui kõlab kutse ja kõik laua poole ruttavad, jääb üks naine kööki maha. Ta pühib põrandat. „Ei saa nii, et jätad köögi räpasena maha!“

Just selline peab üks õige välikokk olema.