Enesekaitseteemaline suveseminar Võsul

19.-21. juulil toimus meie armsas Võsu majas Naiskodukaitse suveseminar, mis oli traditsiooniliselt kultuurigrupi korraldada ning sel aastal osaliselt ka Nõmme jaoskonna abiga. Naistele korraldati üks korralik enesekaitsekoolitus. Pärast seminari mahtus kolme päeva sisse rattamatk, saun, grill, ranna- ja veemõnude nautimine ning palju muudki, mis sel nädalavahetusel Võsul ja ümbruskonnas oli toimumas. Suvesooja oli küllaga ja merevesigi oli ujumiseks soe.

Kogunemine algas reede pärastlõunal.  Kes seadis püsti telgi, kes majutas end  toas. Kui asjad paigas, söödi õhtusööki  ja tutvuti üksteisega. Õhtu oli ilus ja soe. Rannas sai ujudes päikeseloojangut nautida ja õhtul sooja sauna.

Laupäev tipnes enesekaitseseminariga, kus nelja tunni jooksul omandasime Meelis Bergmanni juhendamisel vajalike enesekaitseoskusi. Need neli tundi läksid lennates.

Seminar algas väikese soojendusega. Edasi õppisime enesekaitse ehk Jujutsu algbaasi, näiteks kägistamisest vabanemist ja erinevatest haaretest vabanemist. Saime aimu ka sellest, mis tunne on, kui sind keegi päriselt näiteks ootamatult noaga ründab. Huvitav ja samas hirmutav oli kuulda noavõitluse kohta käivaid fakte.

Harjutasime erinevaid kukkumistehnikaid. Kõige enam nõudis eneseületamist kukkumine ette (vajalik selleks, et ootamatult kukkudes ennast võimalikult vähe vigastada). Aga natuke harjutamist ja me kõik saime sellega hakkama. Nägime, kuidas vaid ühe väikese liigutusega on võimalik vastane lihtsalt selili kukutada. Proovisime natuke jala- ja käelööke. Saime teada, et jalaga on mõistlik lüüa vaid maaslamajat, et noarünnaku eest tuleb kiirelt ära joosta ja et rusikaga ei kakle keegi. Kõlama jäi lause, et enesekaitse ei ole ilus, vaid räpane. Enamuse jaoks oli see esmane kokkupuude enesekaitsega üldse. Bergmann rõhutas, et ühe trenniga ei õpi ennast kaitsma, sest kuigi katsetatud tehnikad olid lihtsad, tuleb neid siiski korrata ning treenida, et need kriitilisel hetkel lihasmälus oleksid. Teatavasti on selleks vaja teha vähemalt kümme tuhat kordust! Ent enesekaitseoskus on igale inimesele äärmiselt vajalik.

Meie huvi enesekaitse vastu äratati ja esimene samm sai tehtud. Suur tänu Meelisele asjaliku juhendamise, kannatlikkuse ja pühendumise eest!

Õhtul punusime Inge ja Pireti juhendamisel kauni käepaela, mis ei olnud mingi lihtne ilupael, vaid selle saab näiteks metsas hädaolukorras hõlpsalt nööriks lahti harutada.

Pühapäeva hommikul üllatas meid meie armas kokk Annely Koolmann imemaitsvate pannkookidega.

Kui pannkoogid söödud, hüppasime ratastele ja kihutasime  Käsmu.  Tee kulges valdavalt mööda mereäärt, nautisime maalilisi põhjaranniku merevaateid.  Sportlik matk kestis kokku kolm tundi, mille jooksul läbisime ligi 25 km. Tagasi tulnud, olid kõhud just parasjagu tühjad ja jällegi ootas näljaseid rattureid toekas lõuna.

Pärastlõunal oligi aeg vaikselt otsad kokku tõmmata, maja korda seada ja jällenägemiseni soovida. Enesekaitseteemalise suveseminari lõpetuseks sobib siia Jaapani vanasõna: "Kui ei tea, mida teha, astu samm ette."