Eksida või mitte eksida? – See on küsimus!

Viru-Nigula naiskodukaitsja Ene Ehrenpreis on juba aastaid tegelenud orienteerumisega ning tunneb ala vastu suurt kirge, millega nakatab vaikselt ka teisi.

Ühel päeval andis Ene teada, et taas on algamas Lääne-Viruma orienteerumiskolmapäevakute sesoon ja et kas meie, naiskodukaitsjad, ja tütred-kotkad ei tahaks toredast liikumisest osa võtta. Hooaja avapauk kõlab 18. aprillil Vinnis. Et aga uisapäisa tegutseda pole mõistlik, otsustasime eelnevalt läbida orienteerumise algteadmiste lühikursuse.

Naiskodukaitsjad on baasväljaõppe raames mõningased orienteerumise kogemused saanud, kuid mulle tundub, et orienteerumine (kompassiga töötamine, kaardi lugemine) on võrreldav esmaabi tundmisega - kui pidevalt ei harjuta, läheb meelest ära.

Millest räägiti? Kõigepealt oleks tark tegu rajal liikudes kaarti õigesti käes hoida ning joonisel olevaid leppemärke tunda. Kui omadega juba täiesti rabas oled, tuleb kasuks ka kompassi käsitsemise oskus. Ülejäänud on puhas rõõm liikumisest ja seltskonnast.

Ene tutvustas veel säärast vidinat nagu SI-pulk, mida kutsutakse vahel ka SI-kaardiks, SI-sõrmeks, SI-näpuks. Pidavat kallis vidin olema.

Kui teooria kuulatud, asus publikum praktiliste harjutuste kallale. Esimeses tunnis keskendusime peamiselt leppemärkidele – mida mingi märk, värv jne kaardil tähistab. Sai teha nii paaristööd kui ka üksi pusida. Teises tunnis anti juba ka kompassi katsuda ning kaardi peale seada.

18. aprillil läheme Vinni kolmapäevakule oma teadmisi proovile panema. Eks siis ole näha, kas eksime ära või leiame hõlpsalt tee finišisse.

SI-pulk on Eestis kasutusele võetud elektroonilise märkesüsteemi SPORTident kontrollkaart, mis on välja tõrjumas vana, kompostri jäljenditel kontrollkaartidel põhinenud kontrollpunktide läbimise kontrollisüsteemi. Lisaks kontrollpunkti läbimise kontrollimisele võimaldab elektrooniline süsteem fikseerida ka kontrollpunkti läbimise aja. Kohe finišis on võimalik kontrollida võistleja määrustepärast läbimist ja välja arvutada raja läbimisele kulunud aeg. Väiksematel võistlustel ja päevakutel kasutatakse ka iseteenindust, kus puuduvad stardi- ja finišikohtunikud ning osalejad võtavad ise stardi- ja finišiaja.