Eesti Vabariigi 95. aastapäeva tähistamine Harju ringkonnas

Viimsi jaoskond

Traditsiooniliselt tähistas Viimsi jaoskond vabariigi aastapäeva Eesti Sõjamuuseumis juba paar päeva varem so. 21.veebruaril. Seekord kuulasime kolonelleitnant Peeter Tali, kes kommenteerib 24.veebruaril paraadi otse ülekandes. K-ltn Tali kõneles paraadide ajaloost, ettevalmistamisest ning nende kommenteerimisest.  Samuti sai vaadata vanu filmiarhiivi materjale (näiteks EV 15.aastapäeva paraadi).

Juba viiendat korda toimub retseptivõistlus  „Tort isamaale 2013”. Kolmandat  korda tutvustas ideed võistluse korraldaja ning Nami-Nami kokandusportaali eestvedaja Pille Petersoo, kes näitas läbi aastate konkursile esitatud torte. Nagu ikka, oli sünnipäeva puhul kaetud pidulaud.  Sel aastal osaleb tordikonkursil ka Sõjamuuseumi naispere, kes valisid võistlustordi retsepti Maria Laidoneri kokaraamatust . Tort oli väga maitsev ning kindlasti saab ka järgi proovitud!

Sellel aastal oli eriline see, et lisaks Viimsi naistele, olid kohale tulnud ning aastapäeva pidustusest osa saama ka naised mujalt jaoskondadest ning ka Tallinna ringkonnast.

24.veebruaril oli Viimsi jaoskonna  esinaine esindamas ka naisi 95.aastapäeva paraadil. Auga sai Vabaduse platsil president Ilvest ja kindralmajor Terrast tervitada, uhkelt marssida mööda Pärnu maanteed ning rõõmuga kuulda, kuidas rahvas tervitas tublisid Eesti naisi! 

Kose jaoskond

Kose valla ja ka Kose jaoskonnale algas pidupäev kell 10.00 traditsioonilise tseremooniaga Kose kalmistul. Kohalviibijad alustasid tseremooniat hümni laulmisega. Vallaesindajad, Kose malevkonna kaitseliitlased ja naiskodukaitsjad asetavad igal aastal iseseisvuspäeval Kose kalmistul asuvale Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud Kose kihelkonna meeste auks püstitatud mälestussamba jalamile lillepärja ja –korvid. Ka sellel aastal olid koos naistega lillekorve asetamas tublid kodutütred. Kose vallavolikogu esimees rõhutas oma kõnes, et kalmistul asuv mälestusmärk on justkui kirju tagasivaade ajaloole, see on näinud erinevaid ajajärke ning sealt on alguse saanud ka rahvusliikumine.

Kose malevkonna kaitseliitlased asetasid pärjad ka Ardu ja Kautla mälestusmärkide jalamitele.

Kose vallale jätkus pidupäev Kose Püha Nikolause kirikus, kus kell 13.00 koguneti kuulama valla kooride pidulikku kontserti. Rahvast oli palju ning kontsert kaunis, rahvuslik.

Rõõm tõdeda, et naiskodukaitsjad on igal aastal saanud kutse ka Kose vallavanema vastuvõtule. Seekord peeti kontsert-aktus ja vastuvõtt Kose Gümnaasiumis. Taaskord oli külalistel võimalus nautida suurepärast kontserti, kus esinesid Kose Muusikakooli ansamblid. Jagati tunnustust ning anti üle valla aukodaniku tiitel.

Paldiski jaoskond

Paldiski jaoskonna naised võtsid osa Paldiski Põhjasadama poolt korraldatud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva üritusest, mis toimus Tavernis (nimetatakse ka Peetri Tolliks), algusega kell 13:00. Neil, kel fotoaparaadid olid kaasas, jäädvustasid ühte „Eesti minutit“ – ühispilt, erinevad vestlused ja toredad pidupäevahetked. Paldiski raamatukogu juhataja, Aeri Salme, andis ülevaate Paldiski ajaloost, seda koos väga põnevate lugude ja pildigaleriiga, mis ulatus kuni Eesti Vabariigi 1. aastapäeva aega. Vestlesime linlastega, jagasime aastapäeva muljeid ja maitsesime head ja paremat.

Samuti käisime Paldiski surnuaias vabadusvõitleja, Voldemar Tihase (Tihane), kalmul ja asetasime kimbu ning süütasime küünlad.

Tore ettevõtmine oli ka lindudele rasvakuulide, mida muide kaunistasid sini-must-valged lipukese, riputasime.

Keila jaoskond

Eesti Vabariik on meie kodu. 24. veebruaril sai meie riik 95 aastat vanaks. Seda tähtpäeva tähistavad kõik, kellele kodu kallis. Eriliselt pidulik on see päev neile, kes on Eesti eest vajadusel valmis andma oma elu – kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele.

Naiskodukaitse Keila jaoskonnas ja Kaitseliidu Saue kompaniis algas kodumaa sünnipäeva tähistamise ettevalmistamine tegelikult juba oluliselt varem – ühed käisid usinasti paraadiproovis, teised tegelesid peolaua ettevalmistustega.

24. veebruari imeilusa päikesepaisteline hommikul leidsid Keila malevkonna TT-rühma liikmed ja üks NKK Keila jaoskonna naiskodukaitsja  end Eesti Vabariigi kaitsejõudude paraadilt Tallinnas. Edasi tuldi Sauele, kus toimus jalutuskäik kompanii kodu juurest Eesti vabaduse eest langenute mälestuskivi juurde. Jalutuskäiku juhatas nooremleitnant Jüri Pääsuke ja sellest võttis osa üle kolmekümne kaitseliitlase ja naiskodukaitsja, kelle ees marssis vanemseersant Andres Sillaots. Lisaks olid väljas viis Mercedes-Benzi kahuritega. Kaitseliidu Keila malevkonna lippu hoidis seersant Tõnu Männik. Kivi juures toimus pärgade panek Eesti vabaduse eest hukkunute mäletuseks. Sõna võtsid Saue Kristliku Vabakoguduse pastor Vahur Utno, Saue linnapea Henn Põlluaas, Saue linna volikogu liikmed, Kaitseliidu Saue kompanii pealik nooremleitnant Jüri Pääsuke jt. Pärgade panekule järgnes jumalateenistus, mille muutis pidulikuks ja südamlikuks Keilast pärit külaliskoori esinemine.

Edasi jätkus kodumaa sünnipäeva tähistamine Saue kompanii kodus, kus oli kaitseliitlasi ja külalisi ootamas naiskodukaitsjate valmistatud peolaud. See traditsioon muutus elujõuliseks neli aastat tagasi, kui naistel tuli mõte kiluleibade, tordi ja kuuma kohviga võtta vastu paraadilt naasvaid kamraade.

Toidud, sealhulgas tort, on olnud igal aastal erinevad. Sel aastal pakuti „mõnukurke“, köögivilja-peekonipirukat ja pidulikku suitsutatud vutimuna-kalasalatit ning kohupiima-martsipanitorti, mis nägi välja nagu laagripaik metsas. Tordi peale olid voolitud lõkkease, välitelk ja –katel, ei puudunud ka sõdurid kuuskede vahel. Ning muidugi ka traditsiooniline pääsuke, mis on läbi aastate olnud torte ühendav lüli. Selle aasta üllatuseks oli kolme naiskodukaitsja ülesastumine kahe lauluga. Esitamisele tulid Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“ ja Miina Hermanni (Härma) „Naiskodukaitsele pühendatud“. Teise laulu puhul on tegemist hiljutise leiuga ajakirja „Taluperenaine“ 1930. aasta oktoobri numbrist.

Peotuju oli ülev – mis võiks olla parem, kui veeta kodumaa sünnipäev  inimestega, kellega seob valmidus kaitsta kodu ka hädaohu korral ja kellest on saanud parimad sõbrad.