Akadeemikud läksid tagasi kooli

Päeva alustasime jalutuskäiguga Nõmmeveski joale, kus tutvusime Esta juhendamisel ka vana hüdroelektrijaama varemetega. Nii mõnelegi osalejale tuli üllatusena sellise huvitava koha olemasolu, sest varemed olid tõesti vägevad! Juga paiknes looduskaunis kanjonis, mis on eelkõige geoloogiatudengitele huvipakkuv koht, sest see on üks ulatuslikumaid alam-ordoviitsiumi kivimite paljandeid Põhja-Eestis. Saime teada, et kunagine hüdroelektrijaam andis elektrit puupapivabrikule, et jaama plaanitakse taastada ja et toimiva kalatrepi ehitamine on üks keeruline asi. 

Peale kosutavat lõunasööki leidsime, et võiks üksteisega tutvuda ka. Väikesed grupid said ülesandeks leida kolm asja, mis on neil grupiliikmetega ühine. Tuli välja, et kõige lihtsam oli ühiseid nimetajaid leida ainult meestest koosneval grupil – jalgpall ja õlu koorusid ruttu välja ning väikese küsitluse tulemusel veenduti, et kolmas ühisjoon on, et keegi neist ei kuulu ei Naiskodukaitsesse ega Kaitseliitu. 

Siis haaras Maret ohjad enda kätte ja pani õpilased koolipinki. Algasid jõukatsumised keemias (molekulide loopimine), politoloogias (suure mulli ajamine), ajaloos (gladiaatorite võitlus), geomeetrias, spikerdamises, kummikeksus, hoota kaugushüppes ja vahetusjalatsite loopimises. Ulakaid kooliõpilasi aitasid ohjes hoida abiõpetajad Kairit ja Kristo. Üldiselt kulges spartakiaad hästi, mitmed õpilased said isegi kiituskirja ja laitusi seekord välja kirjutada ei tulnudki. 

Peale väsitavaid koolitunde algas grill ja chill ehk lõõgastav saunaõhtu. Veidi enne südaööd nõudsid õpilased siiski kontrolltööd: „Kas viktoriini ei tulegi?“. Tuli. Ingridi, Tuuli, Eveli ja Urmase kokkupandud viktoriin pani nii mõnegi võistkonna mõtlikult kulmu kortsutama. Küsimused olid kõik militaarset laadi – näiteks tuli ära arvata, miks oli II MS ajal Eesti põlevkivist toodetud õli nõutud kaup allveelaevadel. Nii nupukaid ei olnudki, kes oleksid välja arvutanud, kaua kulub silla ületuseks aega staabiassistendil, parameedikul, välikokal ja formeerijal. Siiski selgus võitjavõistkond, kes oli ettenägelikult oma koondnimeks pannud „Võitjad“ ehk Liivi, August ja Heidi.

Pühapäev on igas koolis vaba päev. Nii ka meil – osalejad said valida oma lemmiktegevuste seast, oli selleks siis kanuutamine, päevitamine või pisematel lillede söömine. Rahule jäid kõik!

Täname ka! Täname näiteks Pilleriini, kes vaikselt ja märkamatult köögis toimetas ja tule ääres mehi juhendas; täname Maretit, Kairitit ja Kristot, kes nii geniaalsed võistlused välja mõtlesid; täname Estat, kes otsis välja kogu info, mis võimalik leida Nõmmeveski joa kohta; täname Tuulit ja Ingridit, kes küll ise kohale tulla ei saanud, kuid panid kokku huvitavate küsimustega viktoriini; täname Erlet, kes kujundas vahvad kiituskirjad; täname Heidit - logistikut, kes kogu varustuse kohale vedas. Täname Nõmmeveski külalistemaja sõbralikku pererahvast, kes meid lahkelt vastu võtsid. Täname kõiki akadeemikuid, kes meiega nädalavahetuse koos veetsid. Täname kõiki lapsi, kes kannatlikult pealt vaatasid, kui nende vanemad koolipõlve ulakusi tegema pandi.