7 vaprat lahingus ehk väliköögis kokkamine

Kui mulle pakuti võimalust teha Naiskodukaitse välitoitlustuse baaskoolitust linnalahingu raames, siis mul kulus mõtlemiseks vaid mõni sekund ja see antud jah-sõna oli küll üks väga õige otsus! Väliköögi digiõppe kursus läbida, toiduhügieeni tarkused selgeks teha – kõik on teostatav, kui vaid soovi on!

Nädalavahetus tõotas tulla väga teistmoodi: kaks päeva n-ö metsas (antud juhul küll "vanglas") veeta, kanda vormi, veeta toredalt aega oma jaoskonna tüdrukutega, saada uusi kogemusi, uusi sõpru, magada väljas suures sõduritelgis, õppida (väli)köögi tarkusi ja nippe, teha süüa, anda omapoolne panus, et õppustel osalevatel meestel ja naistel oleksid kõhud korralikult täis ning energiavarud ei ammenduks. Kahjuks või õnneks jäi see telgikogemus küll hetkel saamata (seekordse õppe raames saime mugavasti hoones ööbida – oli põrand, oli katus, olid seinad, elekter, koridoris ka WC(!) – no mida veel vaja), aga kõik muud ootused-lootused said kuhjaga täidetud!

Mõned päevad enne üritust saime võimaluse minna oma varustuse järele. Täisvorm - jakk, püksid, müts, saapad -, kõik see tekitas kuidagi reaalsema tunde ja veelgi suurem põnevus puges hinge.

Õige tunde tekkimisele aitas kõvasti kaasa transport sündmuspaika laupäeva hommikul kell 7.30 – suure veoki autokastis. See sõit oli ikka omaette kogemus.

Kogu nädalavahetus möödus suuresti uute asjade õppimisega, alustades KVM-ga (teatud liiki n-ö molutamine) ja lõpetades välikäimla ehitamisega (naised saavad hakkama kõigega, mida vaja teha!).

Juhendajate valvsa pilgu all sai meie tore seitsmeliikmeline õpitiim erinevaid asju teha ja kõigega ka ilusti hakkama! Oli nii füüsilist kui ka vaimset tööd.

Kaks väliköögi päeva kujutasid endast väliköögi üles seadmist ja lõpus kokku pakkimist, ettevalmistusruumi ülesseadmist, väljastuspunkti loomist, köögiala eraldamist, katelde valmisseadmist,  katla kütmist, toiduainete ettevalmistamist, toiduainete ladustamist, rohkelt koorimist, tükeldamist, hakkimist, söögi keetmist ja mõlaga segamist, maitsestamist (kodus pajaroa maitsestamine on ikka hoopis muud kui 35 liitrit pajarooga maitsestada!), valmistoidu maitsmist, nõude pesemist, asjade tõstmist, toidu välja jagamist ja veel palju muud. Oli palju füüsilist poolt – nt 35 liitri toidu mõlaga segamine või suure potitäie toidu tõstmine on päris mõnus trenn, aga samas väliköögi tähtis osa. Lisaks on ka ajutööd -  ohutus, hügieen, ilmastiku muutus tingib kiiret mõtlemist ja asjade ümberpaigutamist, osalejate arvu muutused omakorda jälle valmistatava toidu retseptides koguste ümberkalkuleerimist jne.  Kõigega peab arvestama!

Kuna meie õpikokkadest tiimis olime kõik "rohelised", siis korra tekkis küll hirm, et äkki valmis saanud toidukogus polegi piisav, aga tegelikkus oli see, et toitu jäi veidi ülegi.

Lisaks teooriale saime nende kahe päeva jooksul tunda väliköögi reaalset elu: takistuste esinemine, ajagraafiku nihkumine, toidetavate arvu muutumine, ilmastik (saime nii päikest, tuult kui ka vihma), jooksvalt toiduainete koguste ümberkalkuleerimine, hilja magama, vara üles, vähe und ...  Täpselt nii, nagu reaalses elus asjad juhtuvad.

Meie seitsmeliikmeline õppijate rühm oli üks supertore naiste seltskond! Nende naistega võib vabalt luurele minna. Kõik köögitööd möödusid rõõmsalt: sai naerda, laulda ja tantsida (et sooja saada).  Kõik võtsid oma ülesandeid tõsiselt ja olid valmis kõiki töid proovima. Klišee on küll nii öelda,  aga tõesti tekkis tiimitunne – olime koos ja tegutsesime koos ühise eesmärgi nimel.

Ka toidu väljastamise osa möödus meil rõõmsameelselt ja naerusuiselt. Igaüks leidis ka väljastuslaua taga omale tegevuse – kes tõstis sooja toidu katelokki, kes pakkus leiba kõrvale, kes täitis  kruusi sooja joogiga.  Oma töö vajalikkus jõudiski just seal laua taga olles väga jõudsalt kohale – naeratavad ja õnnelikud näod vaatavad vastu, aurav toidukauss käes! Eriti sooja tunde tõi hinge ka, kui tuldi tagasi teist portsu võtma või tänama hea toidu eest.

Saan julgelt kogu meie naiskonna eest öelda, et me kõik saime suurepärase kogemuse ja oleksime iga kell valmis taas samamoodi kampa lööma!  Soovitame kõigil kel vähegi võimalust just sellisel kujul oma baasväljaõpet teha!

--

Instruktor Annely Koolmanni kommentaar:

Selle aasta esimene välitoitlustuse BVÕ praktika toimus 7.-8. mail Kalevi malevkonna kompanii linnalahingu õppuse raame endise Harku Naistevangla territooriumil.

Anu Marjamäe oli teinud imelise menüü. Kõik õppusel osalejad oli sellest vaimustuses. Eriti muidugi magustoitudest, millest lõunaks oli kohupiimavahukoore kamavaht kirsimoosiga ja õhtusöögi juurde puuviljakissell küpsistega, lisaboonusena saime pakkuda juurde ka "veel veidi" vahukoort ...

Õppusel osalejad ei olnud kiitustega kitsid ja veel pärast õppustki saadeti personaalselt tänusõnu kogu köögitoimkonnale.

Erki: „Aitäh Sulle ja Su meeskonnale (naiskonnale) toidu eest! Väga hea oli. Ainuüksi sellepärast tasub juba õppusele tulla.“

Raido: „Kiidan kööki: soe söök, naeratavad näod ja magustoit.“

Selline tagasiside teeb südame soojaks ja annab indu edasi toimetada.

--

Osalejate emotsioone:

Agne: „Oli super äge kogemus, milles avaldus meie kõigi uskumatult ühtne koostöövõime ja meeskonnatöö. OIles varasemalt kokku puutunud erinevate meeskondadega ja koostööga, siis mulle isiklikult tundub, et Naiskodukaitsesse tulevad ühte tüüpi naised ja seetõttu vist kõik toimis(b). Eks järgmised ettevõtmised näita juba uusi olukordi. Aga tõesti, aitäh nädalavahetuse eest!  Nagu Annely ütles, et selle adrenaliinilaksuga jaksame uude nädalasse minna ja nii ongi!"

Triinu: „Me kuidagi sobisime omavahel väga hästi. Kõik leidsid ise omale tegevused, rollid jaotusid ühtlaselt. Ühised tantsusammud tulid ka nagu naksti välja. 

Olen väga rõõmus, et sattusin just sellesse gruppi, meel on hea ning ootan juba uusi kohtumisi."

Pille: „See oli superäge kogemus ja uskumatult hea mees- või ikkagi naiskonnatöö. Lisaks Agne ja Triinu poolt öeldule lisan, et olen alati seda meelt olnud, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Näiteks meie ilusa vaatega WC rajamine Annely ja Anu poolt. Võin uhkusega öelda, et sain ka omalt poolt natuke sellele kaasa aidata ja uut töövahendit katsetada... Meie naiskond klappis kokku hästi ja võiksime koos luurele minna küll!

Adrenaliinilaks oli korralik ja sai palju uusi kogemusi. Autokastis sõit oli lisaboonuseks.

Ei seganud meid tuul, ei vihm ja kui külm näpistas, aitas tibutants. Hingasime ühes rütmis ja kõigil silm säras. Kõik leidsid endale tegevused ja rollid jaotusid tõesti ühtlaselt.

Ja milline menüü ja mis hõrgutisi me valmistasime kõik koos... Jään ootama järgmisi kohtumisi ja väljakutseid! Muidugi ka KVM sai selgeks."