Unipihal lendasid vardad ja lõngad

Laupäeval oli tõsine kudumine ja heegeldamine käsil - vardad lendasid kogu aeg igas suunas, lõngad olid omavahel risti, kuid tulemuseks tulid praktilised randmesoojendajad, imikute sokid või pehmed mänguasjad. 

Pühapäeval meisterdati korvikesi, tehti kaunistatud initsiaale ja heegeldati kenad helkurid valmis. Nalja oli pidevalt, jutt voolas nagu kosk ning näpud töötasid lakkamatult. Mitmel korral olid naistel huvitavad samas segadust tekitavad küsimused: miks neid vardaid nii palju peab olema? Kui ma kudumise käigus ühe varda ära kaotasid, mida ma nüüd tegema pean? Jne. Isegi söögikorrad jõudsid pidevalt liiga kiiresti kätte ja kui kõht täis söödud, olid kõik kohe uuesti tegutsemas. 

Õhtul nautisid naised mõnusat sauna, kus sai luud pehmeks soojendatud ja ka peale sauna võeti ikka ja jälle need vardad või nõelad uuesti kätte ning tehti käsitööd edasi, sest niisama ei tahtnud keegi istuda, kõigil oli oma eesmärk paigas - saada alustatu valmis. Muusikagi liitus meie seltskonnaga alles täitsa laupäeva hilisõhtul, kui osad olid magamiskotti pugenud ja teised veel tasakesi tegutseda soovisid. 

Päeva jooksul saime meeskonnatööna selgeks, et kahe vardaga sokki hästi kududa ei saa. Ning ühe töö tulemus oli selline: algsest stressipalli mõttest sai pehme mänguasjast kiisu, millest tegelikkuses kujunes välja sibulakujuline lilla peet kuradi kõrvade, krõnksus saba ja ristpistes silmadega, kuigi lõplik tulemus oli päris äge (#loominguline heegeldamine).

Kokkuvõttes saan öelda, et oli üks väga meeleolukas ja õpetlik nädalavahetus, kus õpiti ühe tegumoe mitut erinevat varianti, kõik said millegagi valmis, õppisime üksteist paremini tundma ja kindlasti andis see nädalavahetus mitmetele julgust ja motivatsiooni juurde käsitööga rohkem tegeleda.