Algab toitlustamise BVÕ ja algab meie esimese päeva esimene loeng nimega „Hügieen väliköögis“, juhendajaks ja tarkuseterade jagajaks Krista Kiil. Kõige olulisem toitlustuse juures on HÜGIEEN, seda korratakse pidevalt. Kõigile üheselt mõistetavalt on see kõige olulisem asi üldse. Me räägime, kuidas tuleb märgistada oma territoorium ning kellel on luba ületada territooriumi piir.
Räägime isiklikust hügieenist, transpordist ja selle hügieenist, väliköögi asukohast, toiduainete ladustamisest, säilitustingimustest metsas – milliseid toitaineid tohib metsa kaasa võtta ja milliseid kindlasti vältida. Nõudepesust, KÄTEPESUST, maniküürist. Suurt tähelepanu juhitakse haavadele. Kõik need asjad tunduvad tavaelus nii loomulikud, kuid väliköögis või üldse toitlustamises tuleb neile tegevustele erilist tähelepanu pöörata. Me kõik tahame süüa ju maitsvat ja kvaliteetselt valmistatud toitu. |
Juttu on toiduhügieenist ja säilitamis- ning serveerimistemperatuuridest ja toidujagamisest.
Räägitakse ka toitlustamise kurvemast poolest – toidumürgistustest täpsemalt mürgistuse põhjustest, tunnustest ja vältimisest; mis juhtub, kui toit on riknenud. Tuuakse välja mõned näited, mida meie toitlustusgrupis õnneks juhtunud ei ole.
Räägime, kuidas enda elu mugavaks teha, kui poti ja panniga metsas olla, mida kindlasti kaasa võtta ja mis peab olema toitlustajatel enda kasutuses teistest metsasmüttajatest eraldi.
Eraldi teemaks on joogivesi, milline see peab olema, kuidas kontrollida ja tarbimise normidest. Ilma veeta ei ole elu maal ega ka metsas ja puhas joogivesi on hädavajalik.
Maret tutvustab meile menüüd ja selle koostamist: mida peab jälgima menüü koostamisel ning kaitseväelase ööpäevasest kalorsusest. Paneme kirja kindlad kalorid ja protsendid ööpäevasest toidust. Koostame näidismenüü, mis peab olema väga mitmekesine ja sisaldama piisavalt puu- ja juurvilju. Teeme mitmepäevase metsas müttamise listi, kuhu paneme kirja kõik, mis meil metsas vaja läheb alates toiduainetest ja lõpetades enda mugavusega. Nagu ütleb vanasõna, on ka kaitseväes: „Hommikusöök söö ise, lõuna jaga sõbraga ja õhtusöök anna vaenlasele!“ See tähendab siis, et hommikusöök on üks olulisemaid söögikordi, mis peaks sisaldama rohkelt kiudaineid. |
Üks oluline märkus veel – köögis peab olema valitud peakokk, temata ei ole toimkonna töö lihtsalt võimalik. Samuti, kui on pikad toitlustused metsas, siis on hea, kui antakse peakokale puhkust ja leitakse inimene, kes suudab peakokka assisteerida. Sest me kõik oleme siiski inimesed …
Pärast teooriat läheme välja praktiseerima. Meid on grupis umbes 12 ja kokkamine läheb kiirelt, valmistame maitsva kahekäigulise lõunasöögi. Teine grupp teeb meile suurepärase õhtusöögi.
Teisel päeval alustame kõik väljas kokkamisega: kõigepealt hommikusöök ja seejärel lõuna. Siis on toidutegemine juba palju lihtsam, reeglid ja kohustused selgemad ja kindel siht silme ees.
Meie meeldiv koolitus tipneb suurepärase koogi söömisega. |
Äärmiselt positiivne on saada kiidusõnade osaliseks, kui tuleb väsinud sõdur, sööb oma kõhu täis ja naeratab ning ütleb: „Väga maitsev oli, palun veel!“
Minu suured tänud meie positiivsetele ja rõõmsameelsetele koolitajatele, kes meid ilusasti välja kannatasid ja oma tarkuseterasid lahkelt jagasid ning suur täna ka meeldivatele „koolitujatele“! Teie seltskond oli võrratu. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale