Tallinna ringkond enne 1940. aastat

Peatükk IX. Naiskodukaitse Tallinna ringkond 

Naiskodukaitse ehk naiskaitseliidu asutamise mõte tekkis Tallinnas samuti 1. dets. sündmuste mõjul. Mehed olid organiseerumas riigikaitseks ja naisedki ei söandanud hoida käsi süles. Terve rida majanduslaadilisi küsimusi vajas malevkondade juures lahendamist, millega organiseeritud naised oleks rahuldavalt tulnud toime.

Tallinna Eesti Naisseltsis võeti see küsimus esmakordselt päevakorda ja tulemuseks oligi Kalevi malevkonna juure naiskodukaitse jaoskonna n.n. "lindade" kompanii asutamine. Varsti asutati ka teiste maleva allüksuste juure samasihilised naisorganisatsioonid.

Esialgu puudusid töötamiseks juhtnöörid ja puudus isegi side üksikute jaoskondade vahel. Oli vaja mingit kogu maleva piirkonnas naisjaoskondade tööd ühtlustavat organit. Alles 1927. a. 10. juunil valiti seks ajutine kolmeliikmeline juhatus A. Tõrvand-Tellmanni juhtimisel. Samal aastal 2. sept. pandi kaitseliidu ülema käskkirjaga maksma ajutine korraldus, mis määras naiskodukaitse tegevuse ja sihid. See võimaldas asuda kindlamalt tööle. Ajutiste määruste põhjal jaoskonnad valisid oma liikmete juhatused ja ringkonnakogu, kes 29. nov. 1927 valis esimeseringkonna juhatuse. Esimeseks ringkonna esinaiseks oli 

M. Raamot. 18. dets. 1928 kuni 23. maini 1934. a. on ringkonna esinaiseks A. Tõrvand-Tellmann.

Ringkonna juhatuse ülesandeks on selgitada ja ühtlustada jaoskondade tööd, olla abiks kaitseliidu keskjuhatuse ja maleva majandamisel, aidata korraldada sanitaarala ja -varustust, propageerida ja õhutada kodukaitse mõtet laiemais rahvahulkades. Tallinna ringkond koosneb praegu 9. jaoskonnast 516 liikmega. Ringkonna juhatuse koosseisu kuuluvad esinaise k.t. A. Jeets, sekretär A. Starrkopf, juhatuse liikmes F. Tõnison ja E. Valtman.

Ringkonnas töötavad majandus-, toitlus-, sanitaar-, varustus-, spordi- ja propagandarühmad. Mitmeis jaoskondades on ellu kutsutud laulukoorid, samuti töötab ringkonna üldlaulukoor pr. Krull-Mikki juhatusel. Majandusrühmade ülesandeks on hankida ringkondadele ja malevale ainelist toetust. Peamiseks sissetuleku allikaks tuleb pidada loteriisid. Selleks on korraldatud maleva heaks mitu suurt asjade ja üks väärtasjade loterii ringkonna heaks, mis tõi sisse kr. 1.324.- Peale selle jaoskonnad igaüks on korraldanud oma malevkondadele ühe suurema asjade loterii aastas. Loteriidel on alati hulk käsitöid ja asju, mis valmistatud naiskodukaitse poolt iganädalalisil tööõhtuil, või nende poolt korjatud või annetatud. Kaitseliidu keskjuhatuse rahalise loterii realiseerimisel ringkond on alati agaralt kaasa aidanud. Kaitseliitlasile massilist toitlustamist on ringkond ühiselt korraldanud manöövreil, ülemaalisil ja rahvusvahelisil laskevõistlusil, mis toimuvad mitu korda aastas. Malevkondade sagedasil laskevõistlusil on jaoskonnad igaüks eraldi toitlustanud oma malevkonda.

Peale selle on ringkond mitmel korral ühiselt toitlustanud riigikaitse-õppustest osavõtjaid keskkooli-õpilasi, arvult iga aasta 1400-1800. Massilisi toitlustamis kursusi on ringkond korraldanud oma liikmeile kaitseväe kasarmu köögis, samuti harilikke keedukursusi. Massilise toitlustamise eest sai ringkond toitlustusnäitusel Tallinnas 12-16. sept. 1931. a. 

I auhinna - suure hõbeauraha, diplomi ja rahalise tasu. Ülemaalisil naiskodukaitse suvekursusil Tondil 1934. a . oli toitlustamise juhtimine Tallinna ringkonna käes. Tallinna toitlustuspealik oli A. Jeets. Toitlustati 6 päeva jooksul iga päev 3 korda umbes 1000 isikut ühes kadettidega, millega tuldi hästi toime. Samuti oli Tallinna maleva Noorkotkaste toitlustamine Loone laagris Tallinna ringkonna käes, kus samuti 6 päeva jooksul kolm korda päevas toitlustati umbes 100 isikut. Samuti toitlustati 3 päeva üleriiklikel kaitseliidu võistlusil, Neeruti manöövris 1934.a. oktoobris toitlustati 2 päeva väliköökidest üle 800 mehe. Tuli keeta, valvel olla ja edasi liikuda suure vihmavalinguga lageda taeva all, kuid meeleolu oli raskustele vaatamata kõigil hea.

Varustuse alal on jaoskonnad malevkondadele muretsenud: sanitaarpaunu, kanderaame, voodeis, aluskotte, patju, tekke, pesu ja riideid. Peale varustuse jaoskonnad on andnud oma malevkondadele lippe ja virgutanud kaitseliidu sportlasi väärtuseliste auhindadega.

Ringkond võttis ka osa keskjuhatuse poolt korraldatud korjandusest kaitseliidule gaasikaitse-varustuse muretsemiseks.

Ringkonna sanitaarrühm koosneb 20 õest ja 52 samariitlasest.

Sanitaarpersonali ettevalmistamiseks on ringkonna arsti juhtimisel ja jaoskonna arstide kaasabil korraldatud 2 samariitlaste ja 2 esmaabi kursust. Halastaja-õed said ettevalmistuse Tallinna maleva ja Eesti Punase Risti poolt ühiselt korraldatud kursuselt.

Peaasjalikult koosneb sanitaarpersonali töö valvekordadest lasketiirul laskevõistluste ja laskeharjutuste ajal. Naiskodukaitse sanitaarpersonal võttis osa Saue manöövrist 1929. a.

Peale otseste kohustuste on sanitaarpersonal aidanud kehvi perekondi õnnetusjuhtumeil ja haiguse ajal. Kodukaitse õed ja samariitlased on aidanud kaasa kolme Eesti Punase Risti poolt korraldatud gaasikaitse demonstratsiooni puhul. Nende teadmiste värskendamiseks on korraldatud ringkonna arsti juhtimisel jaoskonna arstide poolt teoreetilisi ja praktilisi kordamiskursusi. Suuremaks tööks sanitaaralal on haigla pesu muretsemine. Esialgu on kavas muretseda 200 komplekti voodi- ja ihupesu, millest kevadel 10 komplekti on juba valmis õmmeldud.

Spordi arendamiseks on ringkond korraldanud võimlemis-, rahvatantsu- ja suusatamiskursusi eriteadlaste juhtimisel.

Propaganda-alal ringkond on korraldanud Vabariigi aastapäevadel, kaitseliidu, maleva, naiskodukaitse ja ringkonna aastapäevadel ja 1924.a. 1. dets. mälestamise puhkudel kontsert-jumalateenistusi, kontsert-aktusi ja kõnehommikuid, viimaseid sageli filmiga kaitseliidu elust ja tegevusest. Igal aastal ringkond on korraldanud jõulupuid päevakohaste eeskavadega kaitseliitlasile, naiskodukaitse liikmeile ja nende lastele, annetades maiustusi ja kehvemaile ka riidevarustust. Asude pealinnas, seega meie riigi ja seltskondliku elu keskuses, tuleb Tallinna ringkonnal lõpmatult osa võtta kõigist tähtsamaist sündmusist. Poola presidendi külaskäigu puhul a. 1930 võttis ringkond osa presidendi vastuvõtu tseremooniast ja paraadist. Muretses ja korraldas sissesõitnud naiskodukaitse liikmeile kortereid. Soome "Lotta-Svärdi" esindajate külaskäigul a. 1930 korraldas Tallinna ringkond neile vastuvõtu ja kodukaitse liikmete perekondades korterid. Soome presidendi ja pr. Svinhufvudi külaskäigu puhul 1932. a. tervitasid naiskodukaitse liikmed Mustamäe lasketiirul kõrgeid külalisi ja saatsid neid Harju maleva laagrisse.

Töötades aastate kestel käsikäes seltskondlike organisatsioonidega on naiskodukaitse Tallinna ringkond leidnud kõikjalt seltskonnas lugupidamist ja väärikat hindamist. Neli aastat tagasi, kui algas majanduslik kriis ja töötatööliste toetamise küsimus asetati esmakordselt laiemale alusele, astus Tallinna ringkond sellel alal tööle. Jõululaupäeval jagati valitsuse eeskirjadele vastavalt 200 perekonnale vastavalt tema suurusele varalist toetust, kusjuures abisaajad olid kontrollitud. Üldse sai sel talvel Tallinna ringkonna kaudu toetust üle 600 isiku kr. 3000-. 1931. a . talvel võttis ringkond osa töötatööliste ja nende laste eest hoolitsemisest koos teiste seltskondlike organisatsioonidega "Ühisabi" nime all. Tallinna ringkonna juhtida oli hoolekande osakond, mille rahaline läbikäik 4 kuu jooksul oli 26.000 kr., kusjuures kontrolliti ja aidati umbes 10.000 isikut.

Agaralt on alati aidatud kaasa Lastekaitse Ühingu korjandusile. Ei ole unustatud ka sõjainvaliide. Aastaid on osa võetud kindral Laidoneri nimelise invaliidide kapitali korjandusist.

Ka õhuasjanduse korraldamises on ringkond jõudumööda kaasa aidanud.

Õhukaitse Ühingu finantsnädala läbiviimisel on kodukaitse korjajad iga aasta olnud parimaiks korjajaiks ja tunnustatud I auhinna väärilisiks.

Kaitseliidu ülem on tunnustanud ennastsalgavat tööd kaitseliidu ja kodumaa heaks, annetades 34 ringkonna liikmeile hoolsusmärgi "Valge Rist" III kl. ja ringkonna esinaisele "Kotka Rist" V järgu.

Ringkonnal seisab ees veel suurem ja laialdasem töö - meie noorte organiseerimine ja kasvatamine. Praegu teotsevad ringkonnas 2 kodutütarde rühma, kuid ette on näha, et sügisel koolide alates tegevus märksa laieneb. Kodutütarde Tallinna ringkonna vanemaks on H. Tekkel.

Ringkond võib rahuldustundega tagasi vaadata oma kümne-aastasele tööle. Sajad naised- kodukaitse liikmed on vabatahtlikult ja suure armastusega kokku kannud ainelisi ja kõlbelisi väärtusi meie kodu heaks eduks ja õnneks. 

1934. aastaks oli alus pandud Kalevi, Põhja, Lõuna, Toompea, Ida, Sadama, Kopli, Nõmme ja Eriüksuste jaoskondadele.

Naiskodukaitse Tallinna ringkond 1939. a lõpus