Taktikalise taseme lahingkannatanu käsitlemise täiendõpe Paldiskis

Õppuse eesmärgiks oli lihvida lahingumeditsiinis vajaminevaid oskusi, sh harjutada esmaabi osutamist lahinguolukorras, olles ise täisvarustuses. Osavõtjad kogunesid 13. oktoobri õhtuks Paldiski 1. jalaväebrigaadi territooriumile. Asjade korraldus toimus sujuvalt: õppusele oodatud meditsiinist huvitatud sihtgrupile jagati teavet õppepäevade programmist ja tuletati meelde kodukord.

Laupäeva esimene pool ja õhtupoolik olid seotud teoreetiliste teadmiste ning praktiliste harjutuste sooritamisega. Õppurite teadmisi täiendas välismissiooni kogemustega Kaitseväe instruktor, kes selgitas lahingkannatanu taktikalist käsitlemist ja TCCC abi etappe. Väga põhjalikult läbisime kannatanu esmase ülevaatuse osa, mida üksteise peal harjutasime. Lähtuvalt programmist õpetati meile, kuidas teostada kannatanute teist ülevaatust, järgides taktikalist olukorda.

Päeva teisel poolel kinnistasime õpitut praktiliste harjutustega lahinguväljal. Teise Kaitseväe instruktori juhtimisel omandasime taktikalist liikumist, triaaži määramist ja abi andmist tule all. Saime põhjaliku kogemuse soomukiga evakuatsioonisüsteemist. Vaatamata kõledalt vihmasele sügisilmale, jätkus adrenaliini kõigile, sest õppustel tuli täita erinevaid rolle. See tagas igale osavõtjale positiivsed emotsioonid ja motiveerituse. Pärast väliõppust tegelesime relva hooldusega. Päeva viimased tunnid olid seotud teoreetiliste teadmiste kinnistamisega kannatanu läbivaatamisel.

Pühapäeval toimus õppe teine aste, kus õppisime NATO uute triažeerimises kehtivate täienduste kohta, kliinilisest surmast elustamise võimalikkust jm. Teadmisi kinnistasime praktiliste harjutuste sooritamistega. Näiteks õppisime kannatanu massiivse verejooksu sulgemist ja tegime läbi erinevad transpordivõtted.

Väga põnev oli viia kannatanust kaasvõitleja „redelvõttena“ turvalisse paika või toimetada lahingpaarilisega kannatanu ohutusse kohta. Kaitseväe instruktorite poolt tagatud õppeprotsessi toetav õhkkond soosis õppurite julgust küsida ja täpsustada ülesande sooritamise õigsust.

Mõtlemapanev oli stressiteema. Me kogeme stressisituatsioone nii tsiviil- kui ka militaarelus, mis võib inimese hukata, kui probleemid lahendamata jäävad. Lektor oli arvamusel, et selle teema lahtirääkimiseks on temast palju pädevamaid psühhiaatreid, aga õppetunnid näitasid hoopis positiivsemat tagasisidet ka lektorile. Täiendõppel osalejate avatud arutelu lektoriga, kellel on suurepärased meedikukogemused, andis meile rohkem enese- ja sihikindlust. 

Kahju, et TCCC täiendõppe korraldaja NKK Harju ringkonna esmaabi instruktor Angelina Oblikas ei saanud haigestumise tõttu õppetöös täies mahus osaleda, aga usun, et osalenud õppurid Harju, Pärnumaa, Rapla, Sakala, Viru ning Tallinna ringkonnast on tänulikud õppepäevade korraldamise ning toetava meeskonnatööna toimunud õppetöö eest. 

Antud õppusega saadud positiivsed kogemused näitavad, et taolisi õppusi on vaja korraldada üle-eestiliselt veelgi, sest meie kiires ühiskonnas muutub kõik pidevalt ning varem õpitu vajab järjekindlat meelde tuletamist ja harjutamist. Peavad paika vanarahva ütlused „kordamine on tarkuse ema“ ja „harjutamine teeb meistriks“. Seetõttu on juba eluliselt vajalik järjepidevalt turvaline õppetegevus, mis tagab reaalsetes olukordades oskusliku käitumise.