Selja taha jääb aastaring, mille sarnast me keegi oodata ei osanud.

Ennesõjaaegse Naiskodukaitse puhul on ikka räägitud, et erinevalt Soome Lottadest, ei saanud meie naised kunagi päriselt oma valmisolekut rakendada. Põgusa 13 Naiskodukaitse aasta jooksul kogutud kogemused, õpitu ja valmidus teha vajalikul hetkel seda, mida kõige rohkem tarvis, jäi kasutamata. Nüüd, Naiskodukaitse 93. aastal, täiesti erilistes oludes, pöördusid pilgud ka meie poole. Esimese reaalse eriolukorra tingimustes, mis kuudeks peatas muuhulgas Naiskodukaitse tavapärase tegevuse ja samas andis palju uusi ülesandeid, saime kinnitust, et oleme hea kohanemisvõimega. Suutsime aidata täiesti mittesõjalise kriisi tingimustes väga edukalt ja täitsime ülesandeid, mille jaoks me justkui otseselt igapäevaselt ei valmistu. Andsime riigi erinevate institutsioonide käsutusse oma kõige väärtuslikuma ressursi – meie vabatahtlikud ja saime suurepäraselt hakkama. Sellest kõneleb ka tänukingituste hulk, mille täna lõpuks üle saame anda.

Tänan kõiki, kes keerulistel aegadel appi said tulla, aga ka kõiki neid, kes oma töö tõttu olid eesliinil või tagasid erinevate ühiskondlike funktsioonide edasitoimimist, kes täitsid oma kohust kodus laste juures või andsid eeskuju vastutustundliku käitumisega. Selliste kriiside puhul on tarvis kogu ühiskonna kollektiivset pingutust ning meil kõigil oli täita oma roll. On endiselt.

Oleme jätkuvalt eeskujuks. Kui olukord ühel hetkel halveneb võib meid jälle vaja olla. Seega on oluline juba praegu tegutseda läbimõeldult ja ettevaatlikult. Peame pingutama pisut rohkem, et korraldada oma tegevust ohutult ning et järgmine haiguskolle Tartumaal ei oleks Naiskodukaitse väljaõppeüritus, pidu või kokkusaamine. Selge on see, et elu läheb edasi. Nii nagu kohaneb iga viirus elegantselt uute olude ja peremeesorganismidega, tuleb ka meil kohaneda ja edasi liikuda. Usun, et ka selle ootamatusi täis, pisut äreva ja teistmoodi sügisega tuleme me toime. Saame hakkama nendes oludes, kui vaja siis teiste meetodite ja videoülekannetega, aga Naiskodukaitse lugu saab oma järgmise peatüki.

Kevad näitas elanikkonnakaitse valdkonna edendamise olulisust ja, et meie valmisolek panustada laiapindse riigikaitse kogu spektri ulatuses on äärmiselt vajalik. Põrkusime esimest korda kriisiga, mis otseselt või kaudselt mõjutas meist igaühte. Selge on see, et rasked ajad puudutavad kõiki – pandeemia, looduskatastroof, majanduslangus, sõjaline kriis. Meist keegi ei jää kõrvale ja nagu nägime, igal ühel on oma roll. Naiskodukaitse pakub järjest rohkem võimalusi valmistuda erinevateks keerulisteks olukordadeks, et suudaksime täita isesuguseid ülesandeid, olla valmis, tagada enda ja oma pere turvalisust, aidata. Peame lihtsalt vastu võtma, mida organisatsioonil anda on.

Kaitseliidu ülema käsul viisime läbi liikmeskonna auditi, et selgitada välja, mis on iga naiskodukaitsja roll organisatsioonis ja milliseid ülesandeid oleme valmis täitma sõjalise kriisi korral- kuidas jaguneme kombatantideks ja mittekombatantideks. Töö kogutud andmetega ka meie ringkonnas endiselt käib, aga rõõm on tõdeda, et suur enamus meie seast teab, millises suunas soovib liikuda ning kuidas tahab panustada. Tean omast käest, et on  keeruline midagi lubada või ütelda oma tegevuse kohta lähitulevikus, kui kodus on alla kaheaastane, kolm alla 10aastast, viis alaealist last või üleüldse, kui kõik on ümberringi ebakindel. Aga innustan kõiki aegajalt selle peale mõtlema, miks ma olen naiskodukaitsja ja kuidas saan mina täita oma kohust – praegu, siis kui lapsed on suured, kui olen kodumaal tagasi, kui enam tööl nii pingeline ei ole… Ka siis, kui eesmärk ainult unistusena peast läbi käib, on juba tõenäosus suurem, et hakkame märkamatult selle täitumise suunas liikuma. Naiskodukaitse lõputute võimaluste seast, leidkem endile sobivaim igaks eluperioodiks.

Meil kõigil on võrdselt igas päevas 24 tundi ja teeme koguaeg valikuid, kuidas neid veeta. Olen tänulik iga valiku eest, mille saate teha Naiskodukaitse heaks ja mul on siiralt hea meel, et alates käesolevast aastast tunnustame organisatsioonina kõiki neid, kes on teinud valiku Naiskodukaitse kasuks juba 25 ja rohkem aastat. Ja on ikka uhke küll, et meie ringkonnas on praegu selliseid naisi tegutsemas kuus. Usun, et nende kõikide elus on olnud perioode, mil Naiskodukaitsele anda on lihtsam ja võimalusi selleks rohkem ning ka neid aegu, mil prioriteedid on teised ja nii palju vabatahtlikuna teha ei jõua. Ja see ongi täiesti normaalne, oluline on lihtsalt jälle tee tagasi leida ja ikka endas Naiskodukaitse vaimu ning väärtusi kanda. Andku sädet tegudele tõusmiseks siis Naiskodukaitse uued tegevussuunad, sütitavad kaasvõitlejad või sisemine missioonitunne – ma loodan, et 25 aasta pärast näeme samamoodi tänaseid tõotuse andjaid vastu võtmas staažimärke ning rääkimas oma mitmevärvilist lugu Naiskodukaitses.

Tänane aastapäeva kõne on minu jaoks ringkonna esinaisena sel korral viimane. Järgmisel aastal samal ajal, ühes teises kohas on Tartu ringkonnal uus esinaine. „Muutus ei tule, kui me ootame kellegi teise või tuleviku järel. Meie oleme need, keda me oodanud oleme. Meie oleme see muutus, mida me otsime.“ See  Ameerika Ühendriikide endise presidendi Barack Obama mõte on ka meie puhul täis tõde – ringkonna esinaisena, jaoskonna juhatuse liikmena, erialagrupi juhina, vabatahtliku ametikandjana, Naiskodukaitse tegevliikmena on meil võimalik olla see muutus, mida vajab meie allüksus, ringkond, Naiskodukaitse, riik… Julgustan meid kõiki võtma vastu uusi väljakutseid ja olema see muutus, mis on vajalik, et saada paremaks, areneda ja kohaneda ning liikuda edasi. Tsiteerides üht tarka tigu: „Ikka edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi“ ja värske veri ka ringkonna esinaise ametis on selleks iga natukese aja tagant väga vajalik. 

Olen nende pea kuue aasta eest tänulik ja iga kord aastapäeval teie ees seistes tunnen, et on olnud suur au järjekordne aasta teenida. Seekord ei ole kuidagi teistsugune. Tartu ringkond teeb mind uhkeks. Aitäh meie sõpradele ja toetajatele – täna ei saa me olla koos, aga küll on hea, et seisate meie kõrval ja seljataga. Suured viirusevabad kallistused kõikide naiskodukaitsjate kodustele – teie toetus teeb meie tegevuse nii palju lihtsamakas.

Suured tänud Põhja-Tartumaa ja Tamme jaoskonnale, kes korraldasid meie aastapäeva pidustusi Alatskivil – no küll on kahju, et me ei saanud põhjakatele külla sõita. Aga sel korral nii. Aitäh kõikidele, kes pingutasid, et sellises piiratud formaadis meil ikkagi õnnestus kohtuda.

Soovin meile kõigile tegusat sügist ning palju põnevaid muutusi ja väljakutseid uude Naiskodukaitse aastasse ja püsigem ikka terved! Palju õnne Naiskodukaitse!