Sanitaarosakond

Esmaabi kursuseid viidi läbi nii oma liikmetele kui ka rahvale, et nende tervishoiualaseid teadmisi ja oskusi edendada. Seega oli Naiskodukaitse poolt korraldatud kursustele vaba sissepääs ka inimestele väljastpoolt organisatsiooni. Üsna pea leiti, et naiskodukaitsjad pole pelgalt esmaabi õppides ja õpetades oma ülesannete kõrgusel ja hakati korraldama ka samariitlaste kursuseid. 1938. aastaks oli organisatsioonil 2232 välja õpetatud samariitlast.

Sanitaarosakonna liikmed olid pea alati tegevuses, sest kui nad parajasti teistele oma teadmisi ei jaganud, siis tagati Kaitseliidu või noorteorganisatsioonide üritustel esmaabi. Siinkohal võib näitena nimetada erinevaid manöövreid, laagreid, suuremaid esinemisi, paraade ja seltskondlikke suursündmusi nagu Rootsi kuninga ja Poola presidendi külaskäigud. Esmaabi tagamine tähendas siis seda, et oodati meditsiinipunktis omatehtud sidemerulliga ja siis vajadusel seoti ja tohterdati muul moel mõnda ürituse käigus viga saanut. Nimelt valmistasid sanitaarosakonna liikmed ise ka sidemeid, steriilkompresse ja esmaabipakikesi.

Vahendid esmaabi osutamiseks hankisid naised ise. Meditsiinivahendite ja haiglavarustuse (välivoodid, kanderaamid, sanitaarpaunad, sanitaarkapid, esmaabitoa sissesead jne)  muretsemisel tegi Naiskodukaitse ära tohutu töö, olles valmis 1935. aastal antud käsu kohaselt  komplekteerima ja mehitama, uskumatu, aga tõsi, tervelt 16 haiglat.

Vihjena endisaegsele hiilgusele ja kummardusena nende naiste võimekusele võib öelda, et tänapäeval ostame me sidemeid apteegist ja täname õnne, et meil veel maakonnahaiglagi olemas on.