SAAME TUTTAVAKS: AET KALA – õpetamisele pühendunud ja hinnatud kaaslane

Aet jagab ka täna meiega oma lugu: „Aasta oli siis 2007. Pronksiöö. Istusin kodus ja olin kurb ja nõutu, sest samal ajal, kui mu tollane elukaaslane käis Kadrioru lossi abipolitseinikuna kaitsmas, sain mina vaid kodus küüsi närida. Kuulsin temalt, et neile tegid seal naiskodukaitsjad süüa ja siis küpseski mõte, et mina saan ka kriiside ajal (loodetavasti neid muidugi ei tule!) katlatoitu pakkuda me kaitsjatele. Otsisin mõne aja pärast netist Naiskodukaitse üles ja kirjutasin Harju ringkonna esinaisele. Esimene sündmus, mis paistis, oli Harju maleva suvepäevad, sinna mind kutsutigi. Läksin. Kedagi tundmata. Ja ainult kaks valikut seati, kas köögitoimkond või lastehoiutoimkond. Valisin esimese ja sattusin kohe välikatlaga toitu tegema. Kui mind lõpuks ametlikult vastu võeti, sain ka kohe esimesse ametisse - Keila jaoskonna aseesinaiseks.“

Aetile meeldibki Naiskodukaitses tegeleda välitoitlustamisega ja ka õpetamisega. Aet kirjeldab:„Naiskodukaitses osalemine andis mulle võimaluse minna õppima Kaitseliidu kooli. Esimeseks kursuseks oli avalik esinemine ja kool oli armastus esimesest silmapilgust. Ühe aasta jooksul sai läbitud neli kursust ja kuna viimane neist oli instruktori treeneri kursus, avanes uks ise seal koolitamas käimiseks. Sellest haarasin kohe usinasti kinni. Edasi juba avanes võimalus selles majas põhikohaga tööle asuda. Vedasin 4,5 aastat instruktori ja instruktori treeneri kursusi. Kõik see on olnud rohkem, kui oodata oskasin. Minu jaoks on Kaitseliit ja Naiskodukaitse kui maakera, mille sees on veel üks maakera, mis on välimisest palju suurem, lihtsalt siin on nii palju erinevaid võimalusi! Praegu, kui ma töötan hariduses, tunnen, kui vingeid koolitusi meile tegelikult pakutakse, kui hästi on võimalik ka väljaspool organisatsiooni neid teadmisi ja oskusi rakendada.“

Aet on Saku jaoskonna juhatuse liige ja Kaitseliidu ühe üksuse väliköögi meeskonna ülem. Lisaks käib ta Naiskodukaitse baasväljaõpetel õpetamas. Õpetamist peab Aet nüüd oma meelistegevuseks ja lööb jõudumööda kaasa Naiskodukaitse kursuste arendamises. Aeti tegevust on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi V klassi teenetemedaliga, Kaitseliidu kooli teeneteristiga ja Harju maleva teenetemärgiga. 2011. aastat meenutab võidutule medal, uhkusega kannab Aet ka Keila malevkonna rinnamärki. Aetil jätkub energiat ka väljaspool Naiskodukaitset tegutsemiseks, nimelt käib ta Saku segakooris Tuljak laulmas.

Aeti pikaaegne jaoskonnakaaslane Kaia-Triin Pääsuke iseloomustab Aeti kui väga pühendunud naiskodukaitsjat. Kaia-Triin: „Kõik, mis Aet teeb, on südame ja hingega tehtud. Olles Aetiga läbi käinud sõdurikursuse ja nooremallohvitseri kursuse, tegutsenud ühes jaoskonnas ning koostööd teinud ka Kaitseliidu koolis, tean, et temaga võib iga kell luurele minna. Temaga ei hakka ka mitte kunagi igav. Alati on tal varuks mingi väike krutski, mõni lahe mäng või tants, mis alati meeleolu lakke tõmbab. Ja seda ka distsiplineeritumas seltskonnas, pole mingi probleem drillimeetodil ka kõige tõsisemad mehed "Punase suksu" tantsu tantsima õpetada, see on meie leivanumber! :)“ Aet on sellega päri, et krutskid käivad asja juurde, liiga tõsiselt ei saa õpetada ega muudki teha.

Neile, kes täna Naiskodukaitsega liitumise üle mõtisklevad, ütleb Aet, et ka ta ise ei kujutanud alguses ette, kui palju võimalusi enesearendamiseks, osalemiseks, organiseerimiseks, õpetamiseks, juhtimiseks Naiskodukaitse annab. Seda kirjeldades toob ta veelkord võrdluse maakerast, mille sees on veel suurem avastamistväärt maakera. Aeti arvates annab Naiskodukaitsesse kuulumine veel ühe suure plussi: „See on nii äge, et tuttavad on igas Eesti nurgas!”

Aetiga vestles Veronika Isberg.