Põhja- Kõrvemaad avastamas

Esimene päev oli täis ajalugu. Peatusime Lendurite kivi juures. Mälestuskivi on püstitatud metsavendadena kommunistide vastu võideldes elu kaotanud eesti õhuväelaste mälestuseks. 1941.aastal moodustati Eesti lenduritest eskadrill,  eesmärgiga  evakueerida nad Venemaale. 80% eskadrillist (ühel veoautotäiel) õnnestus autoriket simuleerides metsa põgeneda. Hästirelvastatud kahesajameheline nõukogude julgeolekuüksus korraldas paarikümne eesti  õhuväelase tabamiseks haarangu. Paar tundi kestnud lahingu käigus suutis suurem osa eesti  lendur-ohvitseridest  piiramisrõngast läbi murda. Asetasime mälestuskivile küünla ning kimbu põllulilli.

Süütasime küünla Oru talu lähedal asuva Anton Hansen Tammsaare vennapoja Artur Hanseni mälestuskivi juures. Tiisikusse haigestunud Tammsaarel õnnestus vastupidiselt prognoosidele 1911-1918. aastal Oru talus elades terveneda. Paljud Tammsaare teosed on inspireeritud Kõrvemaa loodusest. Nimekas metsateadlane Artur Hansen langes Sinimägedes.

Põhja-Kõrvemaa matkaradade hulgast valisime kaks - Paukjärve ja Jussi loodusraja. Radade ääres on infotahvlid matkajatele, oma kuuskedest „infotahvel“ on ka metsloomadel – nende vastu nühkides märgistavad metssead territooriumi. Loodusravi austavad metssead teavad, millega tohterdada kaklustes saadud haavu – parim haavasalv on kuusevaik! Matkarajal ei puudunud üllatused – kes võis arvata, et Eestimaa metsades võib kohata lõvi! Tegemist oli - tõsi küll – sipelgalõvi vastsega, kes tagakeha võbistades liivast lehtri tekitab ning sellesse sipelgaid püüab.

Kuulsime põnevaid fakte Paukjärve äärse vana laagripaiga kohta. II maailmasõja eel peeti laagripaigas Noorte Meeste  Kristliku Ühingu suvelaagreid, samuti spordilaagreid. Laagris treenisid ka  1936.aasta Berliini olümpiaks valmistunud korvpallurid. Imetlesime vaatetornist  silmapiirini ulatuvat  1600 hektaril laiuvat Kõnnu-Suursoo raba, omaette elamuseks oli kulgemine mööda  laugaste vahel  looklevat laudteed.  

1952.aastal piirkonnas toimunud nn „kolmanda küüditamise“ käigus sunniti  lähikonnas elanud inimesed oma kodudest lahkuma, sest nõukogude armee vajas maad suurtükiväe katsepolügooniks. Kinnisel territooriumil asunud, kõikvõimalike pommide katsetamist  ning rohkelt põlenguid taluma pidanud Jussi nõmm mõjub ootamatult – tundub, et oled   äkitselt sattunud tundrasse. Ükskõik, mis suunas vaatad – kõikjal lage maa justkui ääretu looduslik kiviktaimla. Samas võib igal sammul silmata kunagise sõjategevuse jälgi –metallitükke ning erineva suurusega mürsulehtreid. Ooside vahel sillerdavad muinasjutulised Jussi järved.

Matka võib lugeda kordaläinuks  - lisaks imeilusatele looduvaadetele ning matkajuht Ene Riibergi jagatud ajaloo- ning loodusalastele teadmistele saime end jahutada järvevees, telkida kauni Mähuste järve kaldal ning süüa kosutuseks mustikaid ja lõkkel valmistatud toitu.  Järgmisel suvel ootavad meid uued matkarajad.