Pelmeenitegu – ehk kuidas ühendada jahu ja hakkliha parimad omadused

9. aprillil pakkisime sisse oma taignarullid, põlled ja pearätid selleks, et õhtul kohtuda Männiku maleva köögis ja teha käed jahuseks. Aga enne tutvustas Ketlin tegevuskava ja rääkis lähemalt, kuidas üks õige pelmeenitegu käib. Siis sättisime põlled ette, rätid pähe ja asusime tegutsema.

Kõigepealt segasime jahu sulatatud või ja veega ning sõtkusime suured taignapallid. Kuna ühe taignapalli tegime kolmekordsest retseptis näidatud kogusest, siis oli sõtkumine kohati päris raske, aga varsti olid pallid valmis paarikümneks minutiks külmkappi maha jahtuma minema. Samal ajal tegi teine grupp naisi valmis hakklihasegu pelmeenide täiteks. Hakkliha tuli selleks segada peeneks hakitud sibula ja soola-pipraga ning edasi segada ja sõtkuda, kuni kõik hästi ühtlaseks massiks sai.

Ja juba oligi taigen külmikus parajalt jahedaks ja tahedaks muutunud ning käiku võis lasta taignarullid. Taigen oli just parasjagu õhuke siis, kui paksust paari millimeetri jagu. Edasi proovisime erinevaid pelmeenide vormimise mooduseid.

Tore aga aeglane viis pelmeene teha oli neid veeklaasiga valmisrullitud taignast välja lõigata ja siis käsitsi valmis näppida. Ringi vaadates oli näha päris mitut erinevat kuju, mis osavate näppude vahel valmisid.

Kiirem viis oli kasutada spetsiaalset pelmeenivormi, millega sai korraga teha mitukümmend pelmeeni. Selleks tuli jahusele vormile laotada kiht taigent, mis käega õrnalt kinni suruti, ning siis algas kõrgem pilotaaž, et avastada taigna alla peitunud vormi õõnsused ja püüda nendele kohtadele mahutada teelusika otsatäis hakkliha. Kui vorm sai täidetud, kaeti hakkliha teise taignakihiga ning rulliti kõvasti kinni. Nii mõnigi vormitäis ebaõnnestus pelmeenina, aga tänu nutikusele sündis uuesti hakkliharullina, mis peale ahjus küpsemist viis keele alla. Aga vilumus kasvas, pelmeenid hakkasid täitsa hästi õnnestuma ja peagi rändasid terved alusetäied sügavkülma jahtuma.

Siis algas see osa, millega igaüks tuttav on – võtsime pelmeenid sügavkülmast ja keetsime, nagu pelmeene ikka keedetakse. Ja hüva roog maitses kõigile asjaosalistele hea!