Naiskodukaitse aastapäeval tänati naiskodukaitsjaid aktiivse vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming vaatas oma pidupäevakõnes tagasi möödunud aastale ning tõdes, et tehtud on palju ning on põhjust organisatsiooni üle uhkust tunda. “Poolaasta kokkuvõtted näitasid, et maakaitseüksustesse kuuluvatest naiskodukaitsjatest osales poole aasta jooksul Kaitseliidu tegevuses valdav enamus, suisa 93,2%, mis on selgelt parim näitaja Kaitseliidus. See näitab, et kui naiskodukaitsja on oma kaalutletud otsuse teinud, siis on ta aktiivne, pühendunud ja kohusetundlik,” sõnas Tooming. Aasta jooksul on tehtud kõikidel tasanditel pingutusi, et leida igale liikmele tema soovide ja võimaluste kohane rakendus maakaitse- ja sihtüksustes ning see töö kindlasti ka jätkub. Esinaine meenutas ka suvel toimunud laulu- ja tantsupeo toitlustamist, millest võttis osa ühtekokku 170 naiskodukaitsjat ja kaitseliitlast ning mis oli Naiskodukaitse jaoks ennekõike suurõppus. “Saime harjutada, kuidas tagada väga kitsas ajaraamis ning piiratud tehniliste tingimustega kümnete tuhandete inimeste sujuv toitlustamine. Saime kõvasti kindlust juurde, et saaksime edukalt hakkama ka kriisiolukorras, kui selline vajadus peaks tekkima,” kinnitas Tooming.

Naiskodukaitse aastapäeval osalesid kutsutud külalistena Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi, kaitseminister Hanno Pevkur, malevapealikud Kaitseliidu malevatest, kodutütarde peavanem Ave Proos ja naiskodukaitsjad ringkondadest üle Eesti.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Riho Ühtegi tõi oma tervituskõnes esile naiskodukaitsjate suurt aktiivsust ja töötahet ning rõhutas Naiskodukaitse rolli naiste kaasamises riigikaitsesse. Kaitseliidu ülem tõi välja ka üle-eestilise võrgustiku olulisuse: “Naiskodukaitsjad võtavad organisatsioonist saadud teadmised ja oskused koju kaasa ning mõjutavad sel moel üheskoos väga suurt osa meie ühiskonnast. Sellise võrgustiku puhul ei jääda iial kuskil hätta, sest kõikjal on keegi, kes appi saab tulla.”

Kaitseminister Hanno Pevkur mõtiskles - mis oleks, kui Naiskodukaitset olemas ei oleks. “Siis tuleks teid välja mõelda, luua... või teha asju poolikult,” sõnas minister. Pevkur tänas naiskodukaitsjaid nende vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse ning soovis, et neid väärtuseid, mida naiskodukaitsjad kannavad - teiste hulgas positiivsus ning tegutsemistahe - kannaksid rohkemad inimesed meie riigis.

Aastapäeva tähtsaim osa oli organisatsiooni ühe kõrgeima autasu - Liiliaristi III klassi teenetemedali - välja kuulutamine. Sel aastal otsustas Naiskodukaitse keskjuhatuse Liiliaristi III klassi teenetemedali annetada kahele teenekale naiskodukaitsjale. Kahjuks ei olnud kummalgi võimalik aastapäeval osaleda, seega medalid ise antakse neile üle teinekord.

Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Pille Veitmaa on juba pea 25-aastase liikmestaa¾iga naiskodukaitsja, kes kuulub Harju ringkonda. Oma tegevusaastate jooksul on tema koduringkond kasvanud hüppeliselt nii liikmete kui ka jaoskondade arvu poolest. Tema tugi ja professionaalsed nõuanded on olnud hindamatu väärtusega, et värsked liitunud kiiresti, entusiastlikult ja aktiivselt Naiskodukaitse tegevusse sukelduksid. Ta on alati leidnud võimalusi vabatahtlike toetamiseks. Harju ringkonnas pole ilmselt ühtegi jaoskonna esinaist, juhatuse liiget või mõne ettevõtmise korraldajat, kes alahindaks tema väsimatut valmisolekut telefonitsi või e-kirja teel, ajakulu ja kellaaega vaatamata küsimustele ja probleemidele lahendusi leida. Eeskujuks saab tuua tema suhtumist, et aega ei tasu kulutada põhjenduste otsimisele, kuidas asju teha ei saa, vaid sellele, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Ta on olnud ka Järva ringkonna esinaine (2003-2004) ning 14 aastat Naiskodukaitse suurima ringkonna - Harju ringkonna palgaline instruktor.

Varasemalt on Pillet tunnustatud muuhulgas Naiskodukaitse Liiliarist IV klassi, Naiskodukaitse Harju ringkonna rinnamärgi, Kaitseliidu teenetemedali II klassi, Kaitseliidu Valgeristi III klassi, Kaitseliidu Harju maleva teenetemärgi, Noorte Kotkaste teenetemärgi ning Noorte Kotkaste aitaja märgiga.

Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi kavaler Taive Saar on Naiskodukaitse Järva ringkonna liige. Ta on äärmiselt analüüsiva ja süsteemse inimesena kõigis oma erinevates rollides Naiskodukaitse endale põhjani “selgeks” ja omaks teinud. Tema ligi 22-aastane liikmestaa¾ ja peetud ametid Kaitseliidus on võimaldanud tal kokku puutuda sadade naiskodukaitsjatega üle Eesti ning hooliva ja avatud inimesena on ta andnud endast parima nii meie liikmete kui organisatsiooni arenguks. Ajakirja Kaitse Kodu tegevtoimetajana aitas ta tõhustada naiskodukaitsjate meediateadlikkust ja tõsta meie pädevust enesest kuvandi loomisel. Kaitseliidu koolis töötades on ta end kadestamisväärse põhjalikkuse ja süsteemsusega viinud kurssi koolitamis- ja juhtimispädevustega ning nende värskemate edasiarendustega ning seda kõike suure südamega ja lahkelt jaganud ka kõigile naiskodukaitsjatele ja ringkondadele, kes teda vaid palunud on. Keskjuhatuse liikmena on ta süvenenud suure süsteemsusega kõigisse käsitlusel olnud teemadesse ning olnud Naiskodukaitse esinaisele toeks ja tõhusaks nõuandjaks. Lisaks on Taive olnud Järva ringkonna palgaline instruktor (2015-2017) ning kuulub alates 2018. aastast Naiskodukaitse keskjuhatusse.

Varasemalt on Taivet tunnustatud muuhulgas Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi, Kaitseliidu teenetemedali III klassi, Kaitseliidu Valgeristi III klassi ning Kodanikupäeva aumärgiga.

Aastapäeval jagati staa¾imärke
Naiskodukaitse aastapäeva tähistamisel jagati juba traditsiooniliselt ka staa¾imärke ehk tunnustati neid liikmeid, kes on järjepidevalt väärtustanud Naiskodukaitse põhimõtteid ja võimaluste piires osalenud organisatsiooni tegevuses ning seda juba enam kui 25 aastat. Sel aastal said pronksstaa¾imärgi 12 naiskodukaitsjat, kes on kõik liitunud organisatsiooniga enne 1998. aastat.

Staa¾imärgi pälvisid:

Linda Salmus, Alutaguse ringkond
Linda on Lüganuse jaoskonna asutajaliige ja olnud Naiskodukaitse tegevliige alates 1997. aastast. Algusaastatel oli ta kohusetundlik ja hakkaja ning läbis kiirelt kõik toonased baasväljaõppe kursused. Kuna algselt oli Naiskodukaitse roll abistada Kaitseliitu, siis võttis Linda osa väga paljudest üritustest, kus vajati toitlustajaid. Linda on tegutsenud ka ringkonna revisjonikomisjoni liikmena.

Karmen Rand, Alutaguse ringkond
Karmen on Lüganuse jaoskonna asutajaliige ja olnud Naiskodukaitse tegevliige alates 1997. aastast. Algusaastatel oli Karmen julge ja hakkaja noor naine, kes oli valmis võtma vastutuse taasloodavas Naiskodukaitse rakukeses Ida-Vrumaal. Algselt tekkiski ainult Alutaguse ringkond, mida asus juhtima Karmen kui ringkonna aseesinaine.

Linda Kalle, Alutaguse ringkond
Linda on Lüganuse jaoskonna tegevliige olnud 1998. aastast. Tema panus välikokana on olnud eeskujuks paljudele noorematele jaoskonna liikmetele, paljud aastad möödusid nii, et kus vajati toitlustajat, seal oli Linda alati olemas. Tänaseks on ta selle teatepulga edasi andnud. Linda on oma panuse andnud ka kohusetundliku formeerijana. Võimalusel osaleb ta jaoskonna üritustel ja on muidu hea nõuandja. Lindat on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassiga ning Lüganuse malevkonna ja Alutaguse maleva teenetemärgiga.

Ülle Roots, Alutaguse ringkond
Ülle on Lüganuse jaoskonna tegevliige olnud aastast 1998. Ta on olnud tegev erinevate tasandite juhatustes ja olnud aktiivne nii toitlustamisel kui formeerimisel. Eeskätt on ta täitnud kõikvõimalikku dokumentatsiooni, mis on kaasnenud nii jaoskonna juhtimise, info talletamise kui ka formeerimise ülesandega. Nii ongi Ülle olnud näiteks üheks kaasautoriks Naiskodukaitse aastaraamatule 2003-2010. Ülle on oma eeskujuliku tegevusega korduvalt pälvinud nii jaoskonna, ringkonna, Alutaguse maleva kui ka Kaitseliidu tänuavaldused.

Signe Viggor, Tartu ringkond
Signe on Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna tegevliige, Naiskodukaitse ridadesse kuulub ta juba 1998. aastast. Liikmeks oldud aastate jooksul on Signe olnud alati silmapaistev laskesportlane, kes esindab nii oma jaoskonda kui ringkonda meelsasti erinevatel võistlustel. Alates 2016. aastast kui temast sai Tartu ringkonna laskeväljaõppe koordinaator, on ta võtnud oma südameasjaks ringkonnakaaslaste laskeoskuste parandamise. Lisaks kõigele eelnevale jätkub Signel aega ja energiat ka kodutütardele ja noorkotkastele - nimelt osaleb Signe suviti noorte suvelaagris, kus ta on pannud käe külge nii toitlustamise juures kui ka tegutsenud instruktorina, samuti on ta aidanud arendada kodutütarde laskeoskusi. Aastate jooksul on Signe olnud ringkonna aseesinaine ning kuulunud ringkonna revisjonikomisjoni.
Signet on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassiga, Kaitseliidu teenetemadali III klassiga ning 2022. aastal tunnustati tema tegevust Kaitseliidu ülema poolt Aasta tegu kuldmündiga.

Viivika Kook, Tartu ringkond
Viivika on Lõuna-Tartumaa jaoskonna tegevliige, naiskodukaitsja olnud juba alates 1998. aastast. Viivika on oma tegevuse algusaastatel osalenud mitmetel sõjalis-sportlikel võistlustel ja rännakutel, mh Erna retkedel ja Eel-Erna retkedel. Viivika on Tartu ringkonna meditsiinigrupi liikme ja proviisorina sageli tagamas esmaabi nii Kaitseliidu suurüritustel kui ka meie noortelaagrites. Lisaks kuulub ta Tartu ringkonna evakuatsioonirühma staabimeeskonda ja leiab aega panustamaks ka kultuuritoimkonna tegevusse. 25 aasta jooksul on Viivika täitnud korduvalt ka olulisi juhtimisülesandeid: ta on olnud ringkonna esinaine Võru ringkonnas, juhatuse liige Tartu jaoskonnas ning 2013. aastal oli ta üks Lõuna-Tartumaa jaoskonna asutamise eestvedajatest. Asutamisjärgselt on ta olnud jaoskonna juhatuse liige, aseesinaine ning on praegu jaoskonna esinaise ametikohal. Viivikat on tunnustatud Kaitseliidu teenetemedali III klassiga.

Reet Keerd, Põlva ringkond
Reet on Põlva jaoskonna tegevliige alates 1998. aasta suvest. Alustades aktiivse tegevliikmena on temast tänaseks saanud stabiilne naiskodukaitsja, kes tegutseb vastavalt oma võimalustele ja vajadustele. Oma tagasihoidliku loomu poolest meeldis talle pigem olla revisjonikomisjonis kui juhatuses. Aktiivsema perioodi jooksul osales ta rohkem rännakutel ja erinevatel laskepäevadel. Reeta on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi V klassiga ja Kaitseliidu teenetemedali III klassiga.

Mare Kirr, Saaremaa ringkond
Mare Kirr on Saaremaa ringkonna liige alates 1998. aastast. Ta on aastate jooksul panustanud ringkonna arendamisse oma oskusi ja teadmisi, olles baasväljaõppekursustel esmaabikoolitaja nii Saaremaa ringkonnas kui ka Kaitseliidu Saaremaa malevas ning on olnud tegev meditsiini erialagrupi juhtimises. Mare on alates 2015. aastast ringkonna esinaine. Ta on üks Saaremaa ringkonna Akadeemilise jaoskonna loojatest, olles ise ka sama jaoskonna aseesinaine. Alates 2017. aastast on Mare Akadeemilise jaoskonna juhatuse liige. Lisaks ringkonna juhtimisele on viimastel aastatel olnud Mare südameasjaks elanikkonna valmisoleku tagamine ning ka “Ole valmis!” äpi tutvustamine elanikkonnale. Mare on saanud mitmeid erinevaid tunnustusi, mh Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassi, Kaitseliidu teenetemedali I klassi ja Kaitseliidu Saaremaa maleva rinnamärgi.

Tiina Niilis, Tallinna ringkond
Tiina on pikaaegne Naiskodukaitse liige selle taasloomise algusaegadest alates. Ta on kogu liikmeks olemise aja osalenud aktiivselt Nõmme jaoskonna juhtimises nii jaoskonna esinaise rollis, juhatuse liikmena kui revisjonikomisjoni esinaise ning liikmena, olles täitnud neid ametikohti korduvalt. Tiina on olnud tegus lugematul arvul Naiskodukaitse ürituste korraldamisel ning aidanud pidada sidet Nõmme malevkonnaga. Ta on valmis kandma juhtimisvastutust, jäädes seejuures tagasihoidlikuks ja sõbralikuks. Tiina on tõeliselt soe, kannatlik, huumorimeelne ja toetav inimene, samal ajal intelligentne, konkreetne, heade juhiomadustega. Ta oskab hästi delegeerida ja on juhina ka inspireeriv eeskuju. Tiinal on ka tugev missioonitunne Eesti kaitsmise osas. Tema peale võib kindel olla. Tiinat on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassiga.

Kadi Erin, Tallinna ringkond
Kadi astus Kaitseliitu 1998. aastal ning tuli 2000. aastal Naiskodukaitsesse üle. Ta on kogu liikmeks olemise aja osalenud aktiivselt Nõmme jaoskonna juhtimises nii jaoskonna aseesinaise, esinaise, juhatuse liikme kui revisjonikomisjoni esinaise ja liikmena. Kadi on olnud väga tegus Naiskodukaitse ürituste korraldamisel ning täitnud pikki aastaid Kaitseliidu Nõmme malevkonna personalipealiku rolli. Kadi on tunnustatud Naiskodukaitse Liiliaristi IV klassiga ja Kaitseliidu teenetemedali I klassiga.

Svetlana Aug, Lääne ringkond
Svetlana teekond Lääne ringkonna tegevliikmena algas 1998. aastal. Vabatahtliku juhina on ta olnud Haapsalu jaoskonna aseesinaine ja Lääne ringkonna aseesinaine. Kümme aastat hiljem hakkas ta täitma töökohustusi Lääne ringkonna instruktorina. Tema eestvedamisel on moodustatud ringkonnas kaks evakuatsioonirühma ning ta tegutseb ka aktiivselt organisatsioonikaaslaste koolitajana. Svetlana teeb koostööd Läänemaa kriisikomisjonidega, andes nii oma panuse elanikkonnakaitse arendamisse kohalikul tasandil. Samuti teeb ta aktiivselt koostööd kohalike haridusasutustega, omavalitsustega, MTÜ-dega ning muidugi ka kohaliku Kaitseliidu maleva ja noorteorganisatsioonidega. Svetlana on saanud mitmeid erinevaid tunnustusi, mh Naiskodukaitse Liiliaristi III klassi, Vabaduse Tammepärja aumärgi, Kaitseliidu Lääne maleva teenetemärgi, Kaitseliidu Hiiumaa malevkonna teenetemärgi, Kaitseliidu Võidutule medali ja Kaitseliidu teenemärgi I klassi.

Kristy Kalmus, Viru ringkond
Kristy on Kadrina jaoskonna tegevliige, kes liitus Naiskodukaitsega 1998. aastal. Ta on olnud nii Tapa jaoskonna loomise kui ka Kadrina jaoskonna sünni juures. Tapa jaoskonnas on ta tegutsenud ka jaoskonna juhatuse liikmena. Kristy pere lojaalsus ja pühendumine organisatsiooni on olnud talle eeskujuks - ta ema on Viru ringkonna üks asutajaliikmetest, isa kaitseliitlane ja asutajaliige, vend samuti kaitseliitlane. Kristy südameasjaks on meditsiini valdkond, igapäevaselt töötab ta vanemõena 1. jalaväebrigaadis Tapal. Teda on tunnustatud Viru ringkonna ja Viru maleva tänukirjade ja Kaitseliidu Viru maleva teenetemärgiga.

Naiskodukaitse loodi 2. septembril 1927 Kaitseliidu ülema käskkirjaga Kaitseliidu eriorganisatsioonina (esialgse nimega ”Kodukaitse naisühing”). Täna on Naiskodukaitse üle-eestiline vabatahtlik naisi koondav organisatsioon, mis annab oma panuse riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse läbi Kaitseliidu tegevuses osalemise, kodanike harimise ning isamaaliste traditsioonide hoidmise. Praeguse seisuga on Naiskodukaitses enam kui 3800 liiget.