Naiskodukaitse Tallinna ringkonna esimese esinaise mälestustahvli avamine

Mälestustseremoonia algas Eesti hümniga ja piduliku kõnega Tallinna Muusikakooli Kadi Katariina Sarapi poolt. Samuti tõid ajaloolised hetked silme ette Tallinna ringkonna esinaine Anneli Looken ja Toompea jaoskonna esinaine Merike Jürjo.

Anna Tõrvand-Tellmann sai hariduse nii Tartu von Grassi tütarlastegümnaasiumis, omandades saksa keele, matemaatika ja kodukooliõpetaja kutse kui ka Riia pedagoogilistel kursustel, kus omandas keskkooliõpetaja kutse. Tõrvand-Tellmann töötas õpetajana Eestis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal. Samuti sai ta hariduse Viini Ülikoolis (lõpetanud 1929), õppides õigus- ja riigiteaduste osakonnas.

Anna Tõrvand-Tellmann oli väga ettevõtlik ja elujaatav ning unistas alati oma kooli loomisest. Esimese maailmasõja ajal, 1916. aastal sai temast Tallinna I Tütarlastegümnaasiumi juhataja. Juba kolm aastat hiljem, 1919. aastal algatas aga juba Tallinna II Tütarlastegümnaasiumi. Poliitiliste repressioonide tõttu 1925. aastal oli aga Anna Tõrvand-Tellmann sunnitud lahkuma mõnekuuse vahega nii direktori kui õpetaja kohalt.

1932. aastal täitus aga pikaldane unistus – asutati Anna Tõrvand-Tellmanni inglise erakolledž. See oli Eesti esimene inglise keele erikallakuga kool ning Anna Tõrvand-Tellmann juhtis seda kuni 1940. aastani.

Pedagoogika kõrvalt jätkas Tõrvand-Tellmann aga ühiskonda panustamist – Vabadussõja puhkedes avanes uus tööpõld. Ta võttis oma vastutada sõja ajal tegutsenud Ühistöö varustusosakonna juhataja kohustused.

Tänu temale ja ümberkogunenud naistele jõudsid Eesti sõduriteni saapad, sokid, kindad, kampsunid ja ka südantsoojendavad jõulupakid.

1924. aasta 1. detsembril, kui toimus enamlaste mäss ja taastati Kaitseliit, algatas Anna Tõrvand-Tellmann naisseltsi juhatajana Naiskodukaitse. Eesti esimene naisüksus Lindade kompanii (hiljem Kalevi jsk) loodi Tallinnas 28. detsembril 1924, Kalevi malevkonna juurde.

Ka oli Anna Tõrvand-Tellmannil silmapaistev roll 1932. aastal loodud Kodutütarde organisatsiooni sünniloos. Esimene kodutütarde rühm loodi Inglise Erakolledžis Tallinnas. Lisaks oli ta ka aastatel 1927 – 1934 Tallinna ringkonna esinaine ja NKK keskjuhatuse aktiivne liige. Anna Tõrvand-Tellmann oli abielus kindralmajor Juhan Tõrvandiga, kes oli 1925. aastast Sõjavägede Staabi ülem ja samuti oli KL Kalevi malevkonna noorkotkaste vanem. Nad olid 1930. aastate alguseks silmpaistev riigikaitseline abielupaar.

Küll aga tõi 1934. aasta nende ellu kannapöörde. 12. märtsil 1934, kui hakati ette valmistama riigipööret, eemaldati Juhan Tõrvand oma ametikohalt ja Anna Tõrvand-Tellmann oli sunnitud lahkuma NKK Tallinna ringkonna esinaise kohalt. Viimane jätkas tööd pedagoogina ja kujundas inglise erakolledžist hinnatud kooli.

Kui Eesti 1940. aastal oma iseseisvuse kaotas, pidi Anna loobuma oma erakoolist.  Järgmisel aastal tahtis ta abikaasaga järelümberasustamise käigus Saksamaale sõita, kuid nad ei saanud väljasõiduluba.

14. juuni ööl sunniti püssimeeste valve all Tõrvandite abielupaar veoautokasti ja nad viidi kodust ära. Anna Tõrvand-Tellmann küüditati ja tema sunniviisiline teekond lõppes Gadõ külas Kirovi oblastis. Teist korda arrerteeriti ta 1943. aastal Siberis nõukogudevastaste tegevuse eest. Keelatud oli loometegevus, nt laulude ja luuletuste kirjutamine, oma arvamuse avaldamine, kirikulaulude laulmine ja kirjavahetuses olemine omakestega. Anna Tõrvand-Tellmann mässiti julgeolekutöötajate süüasja ja ta mõisteti sõjatribunali otsusega kaheksaks aastaks vangilaagrisse. Anna Tõrvand-Tellmann suri Molotovi oblastis 23. augustil 1953.

Kindralmajor Juhan Tõrvand arreteeriti küüditamisoperatsiooni käigus ja saadeti detsembri lõpus 1941 Vjatka laagrisse Kirovi oblastis. Tema süüasi suunati NSVL SARK erinõupidamisele ja nõuti surmaotsust. Juhan Tõrvand suri ametliku versiooni järgi kopsupõletikku 11. mail 1942 Vjatka vangilaagris.