Mitusada inimest said naiskodukaitsjate juhendamisel kriisivalmimaks

Kas teie teate, mis kuu oli september? Naiskodukaitsjatele oli see lisaks paljudele muudele väljakutsetele ka kriisiks valmistumise kuu. Sel puhul kutsus Naiskodukaitse kõiki Eestimaa ägedaid sõpruskondi ennast proovile panema ja osalema kriisiks valmistumise väljakutsel “Valmis koos sõbraga!?”.

Tegu polnud klassikalise ninast verd välja pingutama paneva võistlusega. Ei nõudnud see väljakutse vägevaid muskleid ega kirjeldamatut suurt teadmiste pagasit. Küll aga oli võimalik väljakutse käigus rohkelt teadmisi juurde saada ja ka praktilisi oskuseid treenida. Pead ei saa panti panna, aga on alust arvata, et kindlasti kasvasid ka mõned musklid ülesande raames näiteks asju tassides. Kinnitatud fakt on, et mäng pani osalejaid rohkem liikuma ja vähemalt 1 osaleja sai inspiratsiooni ning alustas jõusaalitreeninguid.

Osaleda võis sõprade või perega või hoopis töökaaslastega, kaardimängu kamraadidega või kellega iganes tundus, et oleks hea kriisiajal seljad kokku panna. Mängu kodu oli ülesehitatud Facebookis, mis võimaldas ka mitteosalejatel kaasa elada ja targemaks saada. Aga oma iganädalasi ülesandeid lahendasid tiimid koos oma kodudes või kus neile aga parem tundus.

Mängu idee sündis käesoleva aasta kevadel taaskord Innosprindi käigus. Mis täpselt on Innosprint, saab lugeda siit. Kuna naiskodukaitsjatel on kombeks head mõtted kohe teoks teha, siis mõeldud tehtud ja neli nädalat kestev kriisimäng sai planeeritud septembrisse.

Tarvitses vaid kriisikuu mängu „Valmis koos sõbraga!“ toimumine välja kuulutada, kui 71 tiimi ennast õhinal mängule registreeris (sh 24 sõpruskonda, 22 perekonda, 3 kogukonda, 2 kodutütarde rühma, 1 töökollektiiv, 1 Naiskodukaitse jaoskond, 1 lasteaiarühm ja 1 mängu käigus värskelt tutvunud tiim). See viimane oli omaette vahva juhtum, kui tekkisid mõned osalejad, kellel ei olnud tiimikaaslaseid, aga kes siiski soovisid mängus osaleda, ning kes siis otsustasid omavahel kampa võtta ja tiimi moodustada. Vanuse poolest oli osalejaid tõesti lasteaialastest kuni täiskasvanud inimesteni, kes osalesid koos oma vanematega.

Asukohtade järgi oli Harjumaalt oli 14 tiimi, Tallinnast 8, Pärnumaalt 8, Järvamaalt 6, Tartumaalt 6, Raplamaalt 4, Lääne-Virumaalt 3, Võrumaalt 2, Põlvamaalt 1, Hiiumaalt 1, USAst 1 ja Belgiast 1 tiim. Rõõm on tõdeda, et tiime oli nii paljudest erinevatest paikadest Eestimaal ja isegi väljapoolt Eestit.

Väljakutse kestis neli nädalat - 4.-30. septembrini. Igal nädalal oli oma teema, millele vastavalt ootas osalejaid kolm ülesannet. Üks ülesanne oli alati mõtlemist ja kirjalikku tööd nõudev, teine oli eksperiment ja kolmas ülesanne toimus õues. Iga tiim sai vastavalt oma soovile valida igal nädalal ühe ülesande või teha ära suisa kaks või kõik kolm.

Nädalateemadeks olid:
4.-10.09.2023 elutähtsate teenuste katkemine
11.-17.09.2023 evakuatsioon
18.-24.09.2023 varud
25.-30.09.2023 esmaabi

Kõigist registreerunutest sai mängus käe valgeks mõne ülesande lahendamise või kas või enda tutvustamisega 55 tiimi (sh 19 tiimi, kus polnud kambas naiskodukaitsjat). Ülejäänutel tuli ilmselt sügis ja elu jmt vahele, aga neil oli ikkagi võimalus kambas olla teiste soorituste jälgimisel ja seeläbi õppida. Neid, kes siis ikkagi tegevuses osalesid oli ühtekokku 217 inimest, kellest 154 ei ole naiskodukaitsjad. Tegelikult peab seda hulka, kui paljude inimeste kriisivalmidus mängu käigus tõusis, veel palju suuremaks hindama, kuna paljude sõpruskondadena osalenute taga on veel omakorda pered, kes ka nüüdsest kriisiks palju paremini valmis on.

26 tiimi püsis reel kõik 4 nädalat sooritades ülesanded ettenähtud aja jooksul. Enamik lahendas oluliselt rohkem kui vaid kohustuslikud ülesanded. 3 tiimi tegi ära kõik 12 ülesannet.

Näha oli, et kriisimängijad olid hingega asja juures ja kellelgi polnud huvi vaid miinimumprogrammiga piirduda. Sündantrõõmustav oli näha, kuidas ka üksteise lahendusi vaadati ja kommenteeriti, õpetati üksteist. Ehkki iga lahendus sai kommentaari ka korraldajate poolt, kus ka sageli lisaks kiitusele õpetussõnad lisatud olid, õpiti kindlasti veel rohkem iseenda tegevusest ja kaaslaste kogemustest. Näiteks kirjutas üks osaleja tagasisides: “Nii mõndagi kasulikku sai kõrva taha pandud ka teiste postitustest. Tekkis lausa tunne, et äkki mu abikaasa "kohutavalt kõrgelennulised ja hirmsad ideed" ei olegi nii hirmsad, vaid vajavad lihtsalt hoolikat planeerimist ja läbimõtlemist.“

Et natuke mängu sisu ka avada on all välja toodud mõned erinevad ülesanded.

I nädal  - Elutähtsate teenuste katkemine

Kõige popim ülesanne oli „Pildista kodule lähimat kaevu/allikat“. Oli näha, et see ülesanne pakkus põnevust ja hasarti, et leidagi reaalselt see kaev või allikas üles ja proovida sealt ka vesi kätte saada. Oli juba osalejatele varasemast teada kohti, aga oli palju ka uusi avastusi, et ohhooo, siin ongi kaev või ahhaaa, selline on siis see meile lähim allikas. Omamoodi oli tegu nagu väikese aaretejahiga.

Kohe selle kannul ehk napilt vähem kordi sooritati ülesannet „Pane kirja, mis te kodudes juhtub, kui elekter on kolm päeva ära“. Siin võib öelda, et eks juhtuma hakkavad kõigil samad ebameeldivused, aga nende lahendamine sõltub igaühe elukohast. Jälle võis rõõmuga tõdeda, et kui sõpruskond seljad kokku paneb, siis enamasti on seal kambas ikka keegi, kellel on puupliit ja ahjuküte, parimal juhul isegi kaev ja välikäimla, ning kelle juurde saabki kogu sõpruskond juba teadlikult valmistudes oma nö kriisipesa planeerida.

II nädal - Evakuatsioon
Kõige popim ülesanne oli „Seltskonna evakuatsiooniplaani koostamine“. Seda ülesannet kiideti just sellepärast, et asjad said päriselt läbi mõeldud, et mis siis kui, kuhu siis, mis kaasa, millele veel tähelepanu pöörata jne jne. Jälle võib rõõmuga nentida, et enamikel on maakodu, ema ja isa, või vanaema-vanaisa või hea sõber, kelle juurde minna, kui oma asulas enam olla ei saa. Üldiselt kõlas läbi kogu kriisimängu see, et inimesed on ikkagi head, üksteist aidatakse ja hoitakse kokku.

III nädal – Varud
Kõige popim ülesanne oli „Otsi kokku kõik alternatiivsed valgusallikad, mis sul kodus on. Tee pilt ja jaga kogemust“. Kohe selle kannul oli ülesanne „Jagage oma kogemusi - kus ja kuidas hoiate oma varusid?“

Mõlemad ülesanded olid põnevad just selles mõttes, et iga uus lahendust tekitas põnevat ärevust, et mida järgmisel tiimil ägedat välja on tuua, mida ise ka saaks kasutusse võtta.

IV nädal – Esmaabi

Kõige popim ülesanne oli „Mine oma pundiga õue liikuma ja tehke GPSga mingi kujund“. See ülesanne oli eesmärgiga turgutada lisaks osalejate füüsilisele tervisele ka vaimset.

Üks oluline asi, mida nii mängu käigus kui ka tagasisides välja toodi, oligi just see, et nii tore oli koos omadega päriselt kokku saada ja aega veeta. Et pole ammu nii palju koos saanud olla, kui nüüd kriisimängu käigus. Ja lisaks saime hulga peadega ka kriisiteemad läbi mõeldud ja arutatud. Koos valmistumine on ikka hoopis teine tera ja palju efektiivsem kui üksi tegutsemine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli üks tegus ja hullu kriisiks valmistumise kuu ning esimene kriiskuu mäng „Valmis koos sõbraga!“ õnnestus igati. Väljas tormab, aga süda on rõõmus ja rahulik, sest Eestimaal on jälle ports inimesi, kes on senisest palju paremini valmistunud ning tunnevad ennast iga ilmaga ja igas olukorras palju kindlamalt. Osalejate senistest tagasisidetest kõlab valjult, et oodatakse uusi väljakutseid uutel teemadel, aga ollakse kas või valmis sama mäng uuesti läbi tegema. Naiskodukaitsjad tõmbavad nüüd veidi hinge ja mõtlevad, aga võib juba lubada küll, et kindlasti tulevad uued väljakutsed ka, sest eesti inimeste kriisiks valmisolek on meie südameasi.

Täname siinkohal sügavalt kõiki, kes osalesid ja kaasa elasid, ennast õpetada lasid ja teisi õpetasid. Väga suur tänu ka kõigile naiskodukaitsjatele, kes ülesandeid tagasisidestasid ehk Eve Tobias ja Liina Riismaa Harju ringkonnast, Veronika Isberg Lääne ringkonnast, Kristi Randla Võrumaa ringkonnast ja Jane Särg Sakala ringkonnast. Koos teiega on rohi alati rohelisem!