Mida ja kuhu postitada?

Kaitseliidu peastaabi avalike suhete osakonna ülem major Tanel Rütman juhatas sisse õhtu esimese teema, milleks oli teavitustöö korraldamine Kaitseliidus. Saime teada, mida sotsiaalmeediasse tohib ja ei tohiks postitada. Jutu käigus tõi ta näitena paar suurt komistuskivi, mis on paari aastaga sotsiaalmeediasse sattunud. Teenistuja on kaitseliidu esindaja ka eraisikuna sotsiaalmeedias osaledes. Tihti paisatakse mõtlematult esimene emotsioon kõigile lugemiseks, mis tegelikult toob kaasa suure krahhi. Nägime paari videot, kuidas on võimalik ilus ja tore "väänata" julmaks infoks. Algul ajas see naerma, mõne minuti pärast, aga mõtlema kui lihtsalt saab inimesi panna edastatut uskuma.

Järgmisena astus meie ette Kaie Kensap-Kukk. Tema pani meie südamele, et just selle grupi liikmed peavad suuremat tähelepanu pöörama info edastamisele. Igast üritusest, ettevõtmisest tuleks anda tagasisidet, püüda võimalikult palju kirjutada jutukesi, olla koguaeg pildis. Tulemas on "Anname au!"  sinilillekampaania. Ideaalne oleks, kui kohalikus lehes saaks teha mahlaka kampaaniatutvustuse.

Kultuurigrupi juht Eli Sukles joonistas tahvlile tabeli, mis andis korraliku ülevaate ürituse korraldamise ABC-st. Kuidas? Miks? Keda kaasata? Kuidas reklaamida? Meid jagati kolme gruppi ja algas rühmatöö. Mõtlesime küll, et ah, mis see ürituse korraldamine siis teha ei ole? Tegelikult pani ikka kukalt kratsima küll. Paberil koostatu ette kanda on üks asi. Reaalselt üritus toimima panna on hoopis teine asi. Tähtis on usaldusväärne meeskond. Ainult nii saab kõik sujuvalt ja plaanipäraselt toimima panna. Muidugi on peale kordaläinud üritust hea saada positiivset tagasisidet. See ju omakorda tõstab motivatsiooni ja meeskonnatunnet. Kõik on kõigiga omavahel seotud.

Tänane kirjutis on ülevaade toimunust. Jah, jäime kõik õpituga rahule. Püüame anda endast kõik parima, et olla pildis. Nagu ühes filmis, mida oleme kõik näinud öeldi: "Üks kõigi ja kõik ühe eest!"