Meditsiinigrupi täiendõpe Võrumaa ringkonnas

Loomulikult tulime koolitusele tervetena, kasutasime kaitsemaske ja järgisime teisi turvanõudeid (nagu pauside ajal ruumide õhutamine jms), kuna meie kõigi kohus on püsida ise terve ja vastutustundlike kodanikena hoida ka kaaslaste tervist.

Õppepäeva alustuseks esimese teemana sai eseme ja pakendi kaupa (ikka vahelduvalt selgitustega) läbi lapatud nii Võru kui Sakala ringkonna mulaažikohvrite sisu. Eva jagas ja tuletas meelde nippe, kuidas kasutatavad vahendid säiliksid ja püsiksid kasutuskõlblikena ka järgnevateks õppusteks või kasutuskordadeks.

Teemakäsitlustesse ja praktilisse ettenäitamisse lükkis juhendaja pidevalt tõeterasid:

- mulaaži paneme riiete alla peitu, seega võiks „patsient“ olla avaramate riietega;
- (haava) ehitusalust naha pinda võib enne mulaaži paigaldamist töödelda
desovahendiga;
- liimil tuleb lasta enne materjali ladumise algust nakkuvaks kuivada, ka vedel lateks peab enne kuivama;
- lateksi mõte on, et haav küljes püsiks, vaha on haava ehitamiseks;
- haava ehitamiseks pane alla lateks, peale marli ja edasi kujunda, mis vaja;
- kui vatt ja lateks on olemas, on kõik haava-imitatsioonid tehtavad;
- haavaimitatsioonis kasutatavad põhivärvid on must (annab haavale sügavuse),
punane, valge, sinine…

Koolitaja ütles, et üles ehitatud haava püsimiseks (nt riiete all) tuleb see katta lateksiga ja seejärel uuesti üle värvida. Vahaga saab ehitada hästi servi, ka plastiliin sobib, aga oma raskuse tõttu võib ta ära kukkuda, mistõttu leiab kasutamist pigem eemaldunud kehaosade imiteerimisel. Põletuse imiteerimiseks sobivad vaseliin ja glütseriin, jumestuseks võib lisada tuhka ja pihustist vett, liikuvale kehaosale pole ka mõtet vahast haava ehitada, see hakkab pragunema. Kui võõrkehaks haavas on klaasikild, siis on soovitav selle alla nahapinnale enne ehitama hakkamist panna plaaster.

Ehituslikele põhitõdedele tuleb lisada omapoolne ports improvisatsiooni ja (haava) looming võib alata. Praktiliste imitatsioonide esitlemiste ja nõuannete vahele valmistas iga osaleja vähemalt ühe sileda ja rebimishaava, kuulihaava ning põletushaava, ikka vastavalt oma fantaasiale. Koolitaja meisterdas suure mädapaisega haava, milles lisaks põhimaterjalidele leidsid kasutust meie lõunasöögi kollakas kaste ja kummikinda sõrmeots.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et haavade ehitamine oli põnev, visuaalsed tulemused nägid välja tõetruud ja parajalt võikad, millega päriselus pigem kokku puutuda ei tahaks. See õppepäev andis tuge, et tunneme ära, mis kahjustusega on tegu ja sellest tulenevalt oleme võimelised ka vajadusel abi andma.

Suured tänud õppepäeva toimumise eest Evale, kes vedas meie koolitust tugeva praktikuna kindlasõnaliselt ja kõigile meditsiinigrupi aktiivsetele naistele, kes said osaleda.