Õppusel osalesid lisaks meditsiini- ja kriisiabigrupi liikmetele huvilised Pärnu Naiskodukaitsest ning Kaitseliidu Pärnu ja Jõgeva malevatest.  Pikalt ette planeeritud kolmepäevane katsumus oli kavandatud sissejuhatusena pikemale täiendkoolituse tsüklile. Teemad, millega alustati:  otsingutel osalemine üksusena, enesepääste võtted merel, sõlmed päästetegevuses.

Esmaabi situatsiooniülesanne oli ühendatud otsingute lõppfaasiga. Stsenaariumi kohaselt jäi eelmisel õhtul kadunuks noor tütarlaps, kes oli sõpradega randa peole läinud. Grupil tuli korraldada juhtimiskeskuse poolt etteantud alal otsing, saada hakkama asjakohase sidepidamisega, avastada, et tegelikult oli hättasattunud pidulisi ühe asemel kolm ning, leidnud kannatanud, tagada neile ka adekvaatne esmaabi ja transport. 

Enesepääste võtete läbiharjutamise järel rikkus öörahu teade, et minnakse jõele vaatama, kuidas laevajuhtimine pimedas välja  näeb – Elsa pardale jõudes selgus pärast otste andmist, et suundutakse lahe poole. Pärnu lahele välja jõudes oli seltskond muutunud mõtlikuks ja vaikseks – ilmselt aimates juba, et navigatsiooniseadmete ja -töö imetlemiseks neid välja ei aetud. Kui mootor seiskus ja kõik tuled kustusid, ei oodanud veel keegi, et lähimate minutite jooksul sunnitakse kõiki laevalt lahkuma – otse üle parda...

Oma nädalavahetuse elamustest kirjutab meditsiini- ja kriisiabi grupi liige Katrin Sari:

On kesköö.  Silmad lootusrikkalt päästeparve otsimas. Ümberringi külm vesi. Lained.  Seitse inimkogu ulpimas mere ettearvamatus meelevallas…

Katastroofistsenaarium? Väikelaeva hukk? Õudusunenägu?

Oh ei!  Hoopis võimalus kogeda situatsiooni, mis päriselus on seotud surmahirmu, külmetamise ja lootusetusega. Kogeda seda täielikus turvalisuses, kuiv ülikond soojenduseks seljas, päästevest veepinnal hoidmas, tähistaevas augustiöistest lendtähtedest helklemas ja kogenud vetelpäästjad seltsiks.  Kogu see stsenaarium mängiti osalejatele maha ootamatult, seega saime täismängu paraja peataolekuga. Jõudnud pärast paaritunnist meeskonnatööd öisel merel lõpuks parveni, oli mu rõõm nii suur, nagu oleks päris katastroofist pääsenud. Täiuslik elamus!

Õppus algas inimese otsinguga loodusest ja kannatanutele esmaabi andmisega. Seejärel õpetati meile päästevestiga vettehüppeid, vees liikumist,  paadile ronimist, soojas hoidmist ja päästeparves hakkamasaamist. Kirsiks tordil oli katastroofi mängimine, millega me edukalt hakkama saime. 

Lahkumishommik päädis aga kõikvõimalike sõlmede harjutamisega, mida erinevates elusituatsioonides tarvis võiks minna.  Hasart ei tahtnud vaibuda…

Suurepärane seltskond, täiuslik koht ja üritus ning omandatud teadmised ja saadud kogemused aitavad kindlasti hakkama saada ka elumerelainetel.

Erilised tänud meditsiinigrupi juhile Mariliisile, grupijuhi abile Merrile ja väga professionaalsetele Pärnu vabatahtlikele, kes õppuse meile korraldasid ja sellega suurepäraselt hakkama said. Igal juhul läheks kõigi asjaosalistega julgelt kas või maailma otsa! Aitäh, aitäh, aitäh!

Rohkem pilte üritusest saab näha Pärnu Lahe Merepääste Seltsi Facebooki lehel: https://www.facebook.com/parnulahesar.