Mälestades Naiskodukaitse auliiget Reet Karku

Need Anton Hansen Tammsaare mõtis­klusest "Truudus" võetud read on järelhüüdeks Naisko­dukaitse Lääne ring­konna auliikmele Reet Kargule. Reet Kark elas pika ja vääri­ka ea, tema helge ja asjalik meel saatis teda läbi elu. Ka läbi raskuste. Reet Kark oli tubli nais­kodukaitsja noores Eesti vabariigis. Ta elas üle isa ja vendade küüditamise, kas­vatas üles enda kaks poega ja varalahkunud õe kaks poega. Ta suutis oma meelsust vapralt hoida ja sisendada truudust ning kodanikujul­gust nii oma lastesse ja laste-lastesse kui kaaslastesse. Ta oli lahke ja armas kooli­tädi paljudele lastele. Nõukogude ajal oli ta hak­kaja kultuurimaja juhataja, kelle algatusel kunagine õigeusu kirik sõnnikust puh­taks roogiti ja rahva kooskäimiskohaks kohandati.

Eesti taasiseseisvumise ajal astus ta Kõpu külaseltsi Valguskiir, osales seltsi tegemistes ja elas kaasa oma kunagise koolimaja, nõukogudeaegse Kõpu kul­tuurimaja veel ühele pikale ja keerulisele taastamisprot­sessile. "Poiss, ma ei saa enne surragi kui rahvamaja korras ei ole," ütles ta toonasele Kõrgessaare vallavanemale. Kõpu rahvamaja hakkab val­mis saama ja on ääretult kah­ju, et see nii kaua aega võttis, et tädi Reet, nagu omad inimesed teda kutsusid, selle avapeol osaleda ei saa.

Reeda eeskujul saime me kõik tuge, et mitte miski ei tee võimatuks olla hea ema, tubli kaaslane, truu ja lojaalne Eesti riigi kodanik. Kõik hea saab alguse isenda positiivsest ellusuhtumisest, oskusest näha head ka seal, kus seda tõesti lausa otsida tuleb!

Naiskodukaitsel oli suur au, et Reet Kark kuulus Lääne ringkonna auliikmena meie ridadesse, hoides ajasilda eelmise Eesti Vabariigi ja tänase vahel. Üks pikk ja oluline elu on lõppenud, üks etapp ka meie ajaloos...

Üks ilus hing on saanud tiivad, aga me ei unusta! Armas Reet, Sinu mäles­tus on meile väga-väga kallis, püüame olla väärilised. Sügav kaastunne omas­tele.