Lugu moosist ja naistest

Peaosas:

Õunamoos, mille Märjamaa jaoskonna naised üheskoos suures välikatlas 13. septembril keetsid. Moosi sai tervelt 77 purki ja kahte erinevat sorti – ühe nimetasime naljatamisi Naiskodukaitse traditsiooniliseks ja teise mittetraditsiooniliseks. Esimese näol on siis tegemist tavalise õunamoosi ning teise näol rohke kaneeli ja vanilje lisandiga õunamoosiga.

Kõrvalosades:

Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond – moosimeistrid, ja vaprad naised, kes moosi kuulsusrikka võidupäeva ajal hoopis baasväljaõppel ninad mudas ja näod rohelised roomamist, sööstmist-katmist ning muid sõduritarkusi omandasid.

Monika – Kaerepere jaoskonna naiskodukaitsja. Alati rõõmus ja ei puudu üheltki Naiskodukaitse toitlustamiselt. Sedakorda on ta pannkooke jagamas Rapla laste pannkoogipäeval – üldse mitte Naiskodukaitsega seotud üritusel, aga väliselt ometi nii naiskodukaitsjana, kui üldse olla saab.

Mirjam – Rapla jaoskonna naiskodukaitsja. Alati rahumeelne, noor ja mitmel rindel väga tegus väikeste laste ema. Sedakorda ametis Rapla laste pannkoogipäeval töötoa juhendajana.

Külli – Rapla jaoskonna naiskodukaitsja. Igal Naiskodukaitse, Kaitseliidu ja kogukonna üritusel osalemas, alati koos perega ja alati valmis käed külge panema, kus abi näib vaja olevat.

Nele – Märjamaa jaoskonna naiskodukaitsja. Käesoleva jutu autor ja kõnealusel päeval moosikulleri ning esindusisiku rollis.

Toimumisaeg ja koht:

20. september. Tegevus toimub paralleelselt Raplas, kus  toimub Rapla laste pannkoogipäev ja Märjamaal, kus on käimas traditsiooniline iga-aastane Nunnunäitus, retsepti- ja hoidiste võistlus.

Tegevus:

Moosikullerina viin hommikul vara kaks hoole ja armastusega keedetud purgitäit moosi Märjamaa Nunnunäitusele. Ärevus on hinges, mis saama hakkab. Kas moos ka teiste meelest süüa kõlbab või kas ta äkki hoopistükkis pahaks pole läinud vahepeal. Ruttu tuleb aga moosid omapead jätta, sest ees ootab sõit Raplasse ja mooside andmine Rapla laste lemmikmoosi valimisele. Ka sinna saavad moosid õigeaegselt kohale.

Peagi algabki tore pannkoogipäev ja kirjeldamatult hea tunne on üritusel kogemata kokku põrgata Monika, Mirjami ja Külliga, kes kõik on teistest sõltumata tulnud kogukonna üritusele kaasa aitama või kaasa lööma. Rõõm on tõdeda, et ei olegi tegelikult enam kohalikku üritust, kus ei juhtuks mõne naiskodukaitsjaga kokku või mida lausa mõni naiskodukaitsja vedada ja korraldada ei aitaks. Naiskodukaitsjad on aktiivsed kohaliku elu edendajad ja kogukonna alustalad. Mõtlesin seda kõike keset Pipisid, pannkooke, palle, lapsi, pintsleid, legoklotse, mänge ja möllu, mõtlesin ja tundsin tasakesi oma südames suurt uhkust kõigi sel nädalavahetusel oma olulisi tegusid tegevate naiskodukaitsjate üle, uhkust kogu organisatsiooni üle.

Aga möll ajas suured mõtted kiiresti peast, tuli keskenduda põhilisele – mooside maitsmisele. Võistlustules oli 15 erinevat moosi, millest üks oli parem kui teine ja meie moosid polnud ka sugugi teistest kehvemad. Pannkooki ja moosi sõid nii suured kui väikesed ning iga suur ja väike sai ka oma lemmikmoosi poolt hääle anda. Vahelduseks mängiti natuke Pipiga ja siis söödi jälle moosi. Igatahes hakkas ühel hetkel see tore päev läbi saama ja kuulutati välja moosivõistluse võitjad. Siit õppimiskoht kõigile sissekeetjatele – laste lemmikmoosi kategoorias said esikolmikusse ainult maasika- või maasikasegu moosid. Aga mis seal salata, olid ikka jube maitsvad teised ka.

Ja suur oli minu üllatus, kui täiskasvanute lemmikmoosi tiitel just nimelt Naiskodukaitsele tuli. Täitsa kahju oli kohe seda au üksinda vastu võtta, aga mis teha, kaasmoosimeistrid jooksid samal ajal ringi näod kriimud ja oksad peas ning ei teadnud midagi meie moosi võidukäigust.

Igatahes ei olnud see veel kõik. Kui pannkoogipäev läbi sai, jõudsin ma moosikullerina Märjamaale täpselt õigeks ajaks, et maitsta veel kõiki nunnunäituse hoidiseid, küpsetisi ja muud head ning olla kohal ka päeva lõpetamisel. Vaatasin küll, et naiskodukaitse kaneeliga õunamoosi purgil juba põhi paistis, aga ikkagi tuli üllatusena, et Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond leidis ära märkimist eriti hea moosi eest.

Nüüd võib selle loo peakangelast – õunamoosi- vist küll juba kuulsuseks nimetada. 73 purki on veel alles, näis mis lugu neid ees ootab. Ja veelkord aitäh kõigile naiskodukaitsjatele, kes te teete organisatsioonis olemise nii mõnusaks ja samal ajal uhkeks. Teiega võib nii luurele minna kui moosi keeta, vahet pole, tore on ikka!