Jalgade hoidmisest saab mitu tundi rääkida, ent: 1. Jalanõu. Jalanõu peab jalga kaitsma, seega peaks ta olema parajalt suur, hüppeliigeset kõrgem, sisse kantud, laia liistuga, hingav, niiskust pidav, terve, paksema tallaga. Saabastel peaks keel olema piisavalt lai, et katta nööri- või muud kinnitusdetailid jalalabal.
2. Sokk. Sokke peaks jalas olema mitu paari. Mina käin suvel ühe puuvillase ja ühe villase paariga. Talvel puuvillase ja kahe villase paariga. Kihilise sokiga ei hakka jalad külmetama, sokid hõõruvad omavahel mitte jalga ja villane sokk ei lase jalal nii kergesti märguda. Sokk peab olema nii pikk, et saabas ei ulatuks üle soki säärt hõõruma. Seda eriti siis, kui mingil põhjusel ei ole püksisäär saapas. Sokid peavad olema täpselt nii parajad, et ei pigistaks veresooni kinni ega ka vajuks kuhugi lonti, sest kõik voldid on need, mis jalad katki hõõruvad. Sokid peavd olema kuivad!
3. Viksimisest. Kui ma käin rabamatkadel, siis kaob mul üks tuub viksi 10-ne korraga. Panen viksi törtsu, no umbes 2cm läbimõõdus varba otsa, siis hõõrun harjaga kogu jalatsi ulatuses üle. Ikka nii, et kõik saaks kokku. Aeg-ajalt võtan paelad maha, et keelevahelt ka viksida, samas teisel juhul viksin keelt nii, et paelad on peal, ühtlasi viksin ka paelad ära, sest märg pael pehmest nahast keele peal hakkab jalal varsti tunda andma. Viksi olgu pigem rohkem kui vähem. Pärast laiali hõõrumist jätan mõneks minutiks seisma, siis hakkan vaikselt viksi täitsa sisse hõõruma, ikka pikkade lüketega. Kui enam nähtavat plöga peal ei ole panen kõige otsa searasva, selleks võtan vana soki, käsi sisse, karbist rasva ja lihtsalt hõõrun sellle naha sisse. Kui väga märjas keskonnas liikumist ei ole ja vihma ka oodata ei ole, siis rasva ei pane vaid hõõrun lõpetuseks villase sokiga saapad üle- jätab ilusa läike :-) . Kogu viksimine võtab ikka üks 10 minutit aega, aga tasub vaeva, sest jalg on kuivas ja jalanõud kannad ka oma kümme aastat, enne kui väsima hakkab ja siis ütleb ka tald üles. Orto viks püsib kõige kauem peal, kogemused. Kallimatest rasvadest on veel viksi peale panekuks mesilasvaha baasil rasvad ja hülgerasv. Saapaid tuleb viksida iga kord kui rännak ees. Tüüpiline on, et viksid millalgi ja edaspidi käid vaid selle svammiga üle kui sedagi. Kui Sul on plaanis mingi nahkese ära pesta, siis varu koju glütseriiniga kreemi, näiteks kätekreemi. Pärast kuivamist, kui nahk on nagu pärgament, tuleb ta sisse kreemitada. Nahkkindaid tuleks kord kuus nii samagi sisse kreemitada. Nahk on tulnud elusa seljast, see vajab hoolt ka surnuna, et ei praguneks, kuivaks jne. Samas kui hoolitseda, peab väga kaua vastu. |
' Tervitustega, pikkade rännakute kogemustega kingsepp Pirjo (Lääne jsk) |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale