Head inimesed! Täna on üks selline kuupäev eesti rahva mälus, mis pole jätnud meist kedagi puudutamata. On suurküüditamise mälestuspäev, päev, mille olemasolust oldi teadlik, kuid minu lapsepõlves palju ei räägitud. Aeg teeb oma tööd ning järjest vähem on meie keskel neid, kes sellest „sõidust tundmatusse“ ise osa pidid saama, rohkem neid, keda on saatnud elus teadmine toimunud kuritööst. Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all ning seisame selle eest, et küüditamised ei korduks kunagi! ← Eelmine Kose noored lindudele pesakaste meisterdamas Järgmine → Anname Au! aktus Head inimesed! Head inimesed!
Täna on üks selline kuupäev eesti rahva mälus, mis pole jätnud meist kedagi puudutamata. On suurküüditamise mälestuspäev, päev, mille olemasolust oldi teadlik, kuid minu lapsepõlves palju ei räägitud. Aeg teeb oma tööd ning järjest vähem on meie keskel neid, kes sellest „sõidust tundmatusse“ ise osa pidid saama, rohkem neid, keda on saatnud elus teadmine toimunud kuritööst.
25.-29. märtsini asusid ešelonid loomatingimustesse surutud inimestega teele 16 raudteejaamast üle Eesti, neis kolmes koguni 2 ešeloni.
Pikim rongidest oli ešelon nr 97310 Paldiskist, mis pidi algselt koosnema 62 vagunist, aga kuna plaan oli hästi täidetud, siis tuli lisavaguneid hankida (neid saadi Ristilt ja Kloogalt), nii et 1729 inimese mahutamiseks sai karavani pikkuseks 70 vagunit. Eselon hakkas liikuma 29. märtsil kell 14.35, sihtkohaks linn nimega Tatarsk.
Ešelon peatus hetkeks Keila jaamas, et lasta teele sealne murevoor. Seal oli ka inimestel aega, et vagunipragudest ja trellitatud akendest poetada teele kirjakesi, millest paljud imekombel jõudsid adressaatideni.
25. märts 1949 on jäänud inimestele meelde päikesepaistelise kevadlõhnalise päevana. Varavalges sai alguse operatsioon koodnimetusega „Priboi“. See oli suunatud kulakluse likvideerimisele, aga kuna enamuse edasipüüdlike perede varanatukesest oli võtnud sõda, siis sattusid represseerimise põhiohvrid olema vanurid, naised lastega ning vähene arv tööjõulisi mehi – nende kulakluse küsimus oli juba varem lahendatud kuklalasuga. Hävitamisele kuulusid rahvuse mälukandjad, haritumad ja töökamad inimesed ja nende pered. Tähtsaim oli külvata hirmu, sest selle abil on alati kergem valitseda. Allutada „teadasaamise“ hirmule need, kes küüditasid, jäämise hirmule need, kes jäeti.
Mäletame ja mälestame neid, langetades hetkeks pea, kes viidi ja kes jäid selle surmatee tundmatutesse teivasjaamadesse ja piiritu Siberimaa mulda...
Tagasi Eestis, ei lõppenud represseeringud, inimestele olid suletud koolide uksed, tööd ja elukohta oli raske leida, sest oma kodukohtadesse saartelt viiduid ei lubatud.
Kui olin laps, oli minu teadvusse kinnistunud täiskasvanute jutukatketest kaks tõsiasja: kõik eestlased elavad keldrikorterites ja eestlased tulevad Siberist.
Alates 2010 on saanud traditsiooniks korraldada märtsiküüditamise mälestuspäeval kõigi küüdidatute mälestuseks avalik küünalde süütamine. Jätkame seda traditsiooni ka Paldiskis. Hoiame küünlaid süüdates elavana mälestust süütutest inimestest, kes kannatasid okupatsioonivõimude inimsusevastaste kuritegude ja terrori all ning seisame selle eest, et küüditamised ei korduks kunagi! | ||
Anname Au! aktus
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa 
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale
FastLion CMS
