Formeerimine – mis see veel on?

Koosviibimist alustasime kohvi, magusa kringli ja imemaitsva singistritsli söömisega. Seejärel tuletas Kaitseliidu Tallinna maleva väljaõppeinstruktor kpt Erik Niine meile meelde formeerimise eesmärki, milleks on sõjaaja üksuse kokkupanek. Ta andis lühikese ülevaate formeerimise struktuurist, rõhutades seejuures reservväelaste ja vabatahtlike (kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjate) erinevust. Esimestel on vormi ja relva kandmine kohustuslik, teistel mitte. Samas tõdes ta, et formeerimine on väga räpane töö, mistõttu peaks suve- ja talvevorm tööriietusena olemas olema igal formeerijal, sõltumata vabatahtlikkuse astmest. Siinkohal puudutati valupunkti: vorme napib, eriti n-ö vabatahtlike formeerijate jaoks. Lahendust sellele probleemile olevat raske leida, sest vajalikke ressursse ei ole piisavalt. Praktika õnneks aga näitab, et kui vormi on tõepoolest vaja, siis  kuskilt see ikkagi alati leitakse.

Arutlesime formeerimisväljaõppe teemal. Ettevalmistus rahuajal, eeskätt praktiline väljaõpe eri aastaaegadel, on väga vajalik, kuid miskipärast naiskodukaitsjate kaasamine praktilistesse õppustesse ei ole seni sujunud nii mõnegi liikme sõnul just kõige paremini. Paljudel NKK formeerimisgrupi liikmetel puudub või on jäänud segaseks oma koht formeerimisstruktuuris. Jäi mulje, et seoses uute formeerimispunktide loomisega tasapisi koostöö selles osas paraneb ning asjad hakkavad suunduma ülesmäge.

Plaani järgi on võimalus kõigil formeerimishuvilistel naiskodukaitsjatel õppida formeerimist või täiendada oma formeerimisalaseid teadmisi juba 28.–29. aprillil, mil Kaitseliidu Tallinna malev korraldab teoreetilise formeerimiskursuse. Ammutatud teadmisi saab praktikas rakendada juba juuni alguses, mil toimub päris formeerimine.

Kokkusaamine lõppes NKK Tallinna ringkonna formeerimisgrupi koosolekuga, kus

grupi juht andis ülevaate formeerimisgrupi tegevusest, valiti grupile uus juht ja kaks juhiabi.