„Tule sügist otsima“-võistlusel leiti tõeliselt kuldne sügis

Rajale suundus kokku 11 võistkonda. Esindatud olid Harjumaa naiskodukaitsjad, kodutütred, noored kotkad ja skaudid, lisaks veel lapsi, kellest noorimad alles eelkooliealised. Võistlejad lasti Metsanurme-Üksnurme 9-kilomeetrisele RMK rajale mõõtu võtma, läbida tuli 9 võistluslikku kontrollpunkti. Osalejad said oma teadmisi proovile panna sõjaväelises sidepidamises, jõepäästes, tuletõrjevoolikute töökorda seadmises, esmaabi, ravimtaimede, Saku valla ajaloo ja kohalike rahvariiete tundmises. Elevust jagus ja tore oli vaadata osalejate rõõmsaid nägusid.

Oma emotsioone jagab ühes punktis kohtunikurollis olnud NKK Saku jaoskonna liige Mailis Petrovits: „Oli väga lahe vaadata, kuidas tiimi siseselt ülesandeid jaotatakse ja mis on selle tulemus. Näiteks pandi tumm pimedat juhatama. Mulle väga meeldis, et seekord oli nii palju noori kaasatud. Nad on väga leidlikud ja tähelepanelikud. Ülesande sooritamisega said kõik kenasti hakkama. Suur aitäh kõigile, kes noored rajale tõid! Ja muidugi kõigile teistele ka suur-suur aitäh, et tegite selle päeva meeldejäävaks!“

Tunde hiljem hakkasid endiselt rõõmsate nägudega võistlejad rajalt naasma. Veel viimane mäkketõus ja oligi selleks korraks seiklus sooritatud. Metsanurme külakeskuse perenaised olid selleks ajaks valmis keetnud maitsva supi ja virgistava kohvi.

Rajalt naasnud Saue võistkonna liige Tuuli Mizer jagas oma emotsioone: „Saku naistel oli väga hea leping ilmataadiga ja see andis kogu üritusele erilise, „kuldse sügise“ tunde, mida me ju kõik otsima tulimegi! Distants oli piisavalt pikk ja punktid väga huvitavad, eriilmelised, igale maitsele midagi ja erialaliselt ka hea valik. Näiteks sidepunkt oli väga professionaalne. Kaasatud oli päris palju abijõude alates noortest ja lõpetades päästjatega. Oli tunda, et aja ja ressursi pealt mingit allahindlust ei tehtud ja kogu naiskond/meeskond panustas 110%, et kõik osalejad ennast hästi tunneksid, turvaliselt finišisse jõuaksid ning üritusega väga rahule jääksid.“

Sama võistkonna liige Monika Lindström ütles omalt poolt: „Tänan imelise emotsiooni eest, kõik koos lõid imeliselt pingevaba päeva! Alustades kohe stardikohast - vanim maja, mis ilusasti konserveeritud. Start ja finiš, mis andis hea tõuke rajale ja lõpuks tõuke edaspidiseks positiivsuseks.

Metsarada oli väga toredaid elamusi ja vaheldust pakkuv - linnud, konnad, lehtedes sahistamine, õied, värvid, päikesepaiste. Ülesanded erinevates punktides olid vahvad ja toredad, kurb, et jaoskonnad nii palju tagant tõukamist tahavad, sest kui on tegijaid, siis võiks olla aktiivsemaid osalejaid, sest koos midagi mitte-kontimurdvat teha on VAHVA.

Olen siiralt rõõmus tänase päeva üle, tublid olete ja aitäh nende toredate hetkede eest!“

Männiku võistkonnast jagasid oma mõtteid meiega Anneli Mere ja 9-aastane Marii.

Marii kindlustas oma võistkonnale kindlad punktid nn „Õllepunktis“ (jah, kas selline punkt oli täiesti olemas), kus tuli leida joogivalikust maitsmise teel Saku õlu. Kuna alaealistele pakuti õlle asemel kalja, siis tuvastas võistkonna noorim osaleja valikust õige toote ja tõi võistkonnale vajalikud punktid kätte. Selgus, et abi oli omal kohal, kuna täiskasvanutest õllenautlejaid ei olnud sellesse võistkonda õieti jagunudki. Parim tagasiside oli aga see, et Marii tundis huvi, kas ka tema võiks kodutütardega liituda.

Anneli Mere täiendas oma võistluskaaslase öeldut: „Mariile lisaks kuulusid võistkonda veel Anneli, Liis ja Marju. Minu jaoks suurim üllatus oli, et Saku lähistel on nii vahva RMK matkarada, koos külastusmaja ja jõeäärse lõkkekohaga. Leidsime ka vahva vanadest autokummidest ehitatud Rajamaja. Kogu matka jooksul hoidsid vaimu virge ja emotsioonid laes vahvad, erilaadsed ja head meeskonnatööd vajavad kontrollpunktid.

Suur ja sügav kummardus korraldajatele, kontrollpunktis õpetuste jagajatele, supiköögile ja vahvatele kaasvõistlejatele! Oli taaskord tegus NKK ettevõtmine. Järgmisel aastal uuesti.“

Meiega jagas oma mõtteid ka võistlustules käinud Saku kodutütar Marta Koppelmann: „Hea, et matk oli kodule nii lähedal. Selle Metsanurme külaplatsi peal on niisamagi hea olla, see on paksult kuldseid lehti täis, millega oli lahe mängida. Meeldis, et seekord matkasime ainult teed mööda ja punktid jäid lihtsalt tee kõrvale. Punktid olid huvitavad, eriti meeldis see punkt jõe ääres, kus oli takistusrada. See oli tõeline väljakutse, pidime hoolega mõtlema, kuidas ja mida teha. Tore, et peale matka suppi sai, pole ammu olnud sellist matka, kus peale lõpetamist süüa saab. Start ja finiš olid ägedalt pandud mäe peale, nii oli palju huvitavam.“

Johannes Paldrok, Saku Priitahtlike Pritsimeeste esindaja, kes võistlejad tuletõrjeautot ja -voolikuid töökorda seadma pani, muigas, et oli osalejate oskusi alahinnanud: „Naiskodukaitsjate, kodutütarde ja noorkotkaste seas on tugeva tuletõrjuja-potentsiaaliga, kaasasündinud andega tegijaid. Kui nad meiega liituksid, oleks karjäärivalik väga õigesti tehtud ja tööpõld lai. Järgmisel korral peame midagi keerulisemat nende jaoks välja mõtlema.“

Lõpetuseks jagab oma mõtteid veel võistluse peavastutaja, NKK Saku jaoskonna aseesinaine Diana Mathisen: „“Tule sügist otsima!“ 2020. aasta võitja naiskonna liikmena saime sellel aastal ise seda traditsioonilist üritust korraldada. Mõtteid ja ideid jagus igasse koosolekusse. Kõige keerulisem oli ilma tellimisega. Nagu kõik osalejad kogesid, jõudis päikesepaiste õigel päeval kohale. Saime ilusat ilma nautida ja võistlejad said lisaks huvitavaid kogemusi kontrollpunktides. Eriti meeldis mulle noorte osalemine ja nende vastus minu küsimusele, mis neile eriti meeldis, oli mitmel korral sama: “Kõik meeldis!“ Aitäh kõigile, kes üritusega seotud olid ja osalesid!“

Täname südamest selle toreda päeva eest:

kõiki võistlejaid, Saku valla kaitseliitlasi, Saku Priitahtlikke Pritsimehi, Metsanurme Külakeskust, CoffeCup OÜ-d, MTÜ-d Õpime Aitama ja Saku vallavalitsust.

Igaüks teist andis oma osa selle päeva ja võistluse õnnestumisesse. Koos oleme tugevad :)