Naiskodukaitse esimene esinaine Mari Raamot alustab Naiskodukaitse ajalooraamatut 1925-1933 järgmiselt: Eelolev Naiskodukaitse töö ja tegevuse ülevaade olgu meie maanaisele , kui ka linnanaisele rahulduseks ja julgustuseks, kui mõnigi kord tikub tüdimus või loidus maad võtma.
See lühike ülevaade tahab tuua pilti suurest tööst, mis on möödunud aastate jooksul kodukaitsmisel tehtud. Ei ole kunagi mõttetu vahetevahel töötulemusi tuleviku tarvis paberile panna. Meie teame, et kõik isiklikud üleelamised, rõõmud ja ohked, õnnetunded ja õnnetused, mis meil neil silmapilkudel igapäevasusest välja toovad, ununevad, või kaovad hiljem ajarüppe. | ||
Unustamatu põev on meie riigi ajaloos 1 detsember 1924.a. Kui meie riigivastane element tahtis meie riiki vallutada. Mäss algas hommikul kell 5.15. Kiiresti hõivati tsiviilasutused: postkontor, telefonikeskjaam, Balti vaksal, kitsarööpmeline raudteejaam, Toompea loss, Riigivanema maja – riigivanem Akel sai peitu pööningule. Kuid sõjakoolis sõjaministeeriumis, sõjaväekasarmuis, siseministeeriumis, politseijaoskondades löödi mässajad taganema ja hoogsa vastupealetungiga vabastati pealinn päikesetõusuks.
Mäss maakondadesse ei kandunud, aga nagu maa alt kerkisid Tartus, Valgas, Võrus tänavaile vanad vabariigi valvurid – relvastatud kaitseliidu salgad. Need olid Vabadussõja järel laiali saadetud, nüüd märkas valitsus taas rahvaalgatuse vajadust iseseisvuse püsimisel. Kaitseliit legaliseeriti kogu riigis.
Seejärel tõusis ellu ka Naiskodukaitse organisatsioon. Vajadus toitlustamiseks ja sanitaarabi andmiseks viis kaitseliitlaste naisomakseid kaitseliidu kompaniidele abijõududeks. Ka oli vaja Kaitseliitlastele naise avitajat ja korraldajat kätt sissetulekute hankimisel, pidude korraldamisel.
1924 aastal loodi esimesed NKK jaoskonnad. Eeskujuks oli Soomes 1920 aastal loodud naisorganisatsioon Lotta Svärd.
Naiskodukaitse elu ajalooliseks päevaks kujunes 18 juuli 1927, kui Kaitseliidu ülem kutsus Kaitseliidu päevale ka Kaitseliidu piirides tegutsevad naisrühmitused. Nii said kokku senini Kaitseliidu piirides juhuslikult moodustatud, ilma mingisuguse kontaktita omavahel töötavate naisrühmistuste esindajad. Tartu koosolek tõmbas naiste tööle selged piirid, ning 2.09.1927 saadeti Kaitseliidu ülema käskkirja lisana malevatesse laiali organisatsiooni ajutised määrused. Eriliseks ülesandeks oli "Kodukaitse" naisühingul kaitseliidu sanitaar- ja toitlustusalade korraldaminening majandusliku külje kindlustamine.. | ||
27. juuni 1940 kaotati Naiskodukaitse koos KL laialisaatmisega. Paljud naiskodukiatsjad kannatasid repressioonides. 1942 hukati Sosva küla vangilaagris mitmed NKK-s juhtivatel kohtadel olnud naised. (Sosva on alev Venemaal Sverdlovski oblasti Serovi rajoonis )
Rapla jaoskond (tol ajal Harju ringkond) loodi 11. augustil 1925. aastal, tänane Rapla ringkond peab seda oma sünnipäevaks.
Kui algusaastatel oli Naiskodukaitses ligi 12.000 naist, siis praegu on ümmarguselt 2500 liiget.
Naiskodukaitse taasasutati 1991 aastal.
Rapla ringkond taasasutati 1992. a sügisel. Rapla ringkonnas on praegu 127 liiget.
Tänapäeval läbib uus liige kõigepealt baasväljaõppe, kus õpitakse elementaarsed oskused välitoitlustamises, esmaabis, sõduriõppes ja organisatsiooniõppes ja nüüdsest ka ohutushoius. Peale seda on liikmel valida kas ühe või mitme erialagrupi vahel. Erinevad erialad, mille vahel saab valida on toitlustamine, meditsiin, avalikud suhted, kultuurieriala, noorsootöö, sport, side- ja staap, formeerimine.
Ühiskondlikus mõttes on Naiskodukaitsel üle terve Eesti äärmiselt oluline roll. Kuna Naiskodukaitse liikmeid elab sõna otseses mõttes pea igas Eesti külas, on kogu Eesti kaetud isamaaliselt meelestatud ja igas olukorras hakkama saavate naistega. Liikmed on tihti ka kohalikes kogukondades aktiivse elu eestvedajad.
Iga Naiskodukaitsja baasteadmised võimaldavad tal toime tulla erinevates olukordades ning seetõttu kutsume kõiki naisi, kes soovivad samuti igas olukorras hakkama saada, ka Naiskodukaitsesse.
Käesolev näituseprojekt kannab sõnumit, et Naiskodukaitse katab ühtse ja aina tiheneva turvavaibana kogu riiki ning tagab selle, et meie linnades ja külades elaksid kodanikud, kes oskavad ise erinevates olukordades toime tulla, aidata oma perekonda ja tuttavaid ning kes aitavad läbi selle suurendada turvalisemat keskkonda ja teadlikumat elanikkonda. Riik saab toetada ja luua võimalused, aga inimene ise valmistub, õpib, teeb plaane ja vajadusel tegutseb. Naiskodukaitsjad kaitsevad ennast, oma kodu ja perekonda ning teevad seda teadlikult ja organiseeritult! | ||
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale