Järva luurevõistlus naiste silmade läbi: „Milleks minna otse kui saab ka ringiga.“

Võistlesid NKK Järva ringkonna võistkonna nime all: Kristlin Kõrgesaar, Siret Niinepuu, Maie Mäe, Vivika Barnabas (6. koht) ja Koeru jaoskonnana: Tene Metsma, Tiia Riis, Kaili Kaju ja Elo Essi (14. koht). 

Koos Väätsa kodutütardega võistles Ly Lipp Türi jaoskonnast. Pärnu ringkonda esindasid: Jana Ots, Jeneli Ots , Alex Ots ja Marje Arumäe.

Kontrollpunkti loomisesse, läbi viimisesse ja võistluse korraldusse panustasid: Taive Saar, Liina Kink, Reinika Tatter, Kaidi Peterkop, Eve Kivistik, Malle Tuuleveski, Kirsika Ilmjärv, Gerly Leit, Greethel Usai. Toitlustasid Maire Arro, Margit Merisalu ja Merje Mihkelsaar.

Koeru võistkonna liikmed olid enamuses esimest korda sportlikul-sõjalisel võistlusel. Naised oleksid nagu kokku leppinud, sest kõigil oli võistluse eel tunne ärev ehkki nad olid väga positiivsed ja motiveeritud.  Neid kõnetas ja osalema ajendas kutsung, et rada on jõukohane kõigi jaoks.

Võistluse ajal aga tundis Tene, kuidas reaalsus oli midagi muud: „Võistlus oli kõva pingutus ja eneseületus. Jalad olid peale pikka liikumist täiesti läbi, õlad ja puusad valusad.“

Kristlin oli endale eesmärgiks seadnud poodiumile jõuda, kuna tegemist oli aasta viimase võistlusega. Aga võistluse jooksul tuli tõdeda, et naised meeste vastu ei saa. „Paadiülesanne oli üle jõu ja relvade kokku-lahti võtmine aja peale ei ole meie leivanumber,“ sõnas Kristlin, “Poodiumile mittejõudmine tekitas minus paha tunde. Edaspidi võistlen nii nagu tavaliselt – fun, fun, fun ja ei mingit tõmblemist koha pärast.”

Kuna võistlustel on alati kohustuslik varustus, siis otsustasid võistlejad äärmisel juhul kaasa pakkida mugavusvarustuse: lebomatt ja magamiskott. Neid aga kasutada väga ei saanudki, sest sel aastal oli vastutegevus väga aktiivne ja peita tuli end kuuseokste vahele, et elusid mitte kaotada.

Kristlin iseloomustab oma võistkonda sõnadega: lõbus, huumor ja koostöö. „Alati peab olema rõõmus tuju, muidu lihtsalt kaob motivatsioon ära ja tekivad tülid/hõõrumised omavahel. Kui ülesanne on raske, siis tuleb seda huumoriga võtta,“ lausus Kristlin.

Koeru võistkonna liige Elo, iseloomustab võistkonda lustakalt: „Milleks minna otse kui saab ka ringiga (suure).“

Naiste jaoks oli võistlus ääretult põnev. Nõudis palju tahtejõudu, pingutust ja eneseületust. Peale neljandat punkti oli Koeru võistkond jäänud kolmekesi, mis tähendas kontrollpunktides suuremat pingutust.  Tene: „Õnneks olid kõik valmis ennast suuremal või vähemal määral teatud punktides ohverdama. See, et kolmekesi olime jäänud motiveeris isiklikult lõpuni pingutama, sest nüüd ei olnud enam võimalik katkestada, sest vastasel korral oleks ka teistel võistlus pooleli jäänud.”

Võistlus oli seekord siiski keerulisem, sest vastutegevus oli üliaktiivne. Kristlin: „Nad olid kontrollpunktid nii kinni pannud ja ümber piiranud, et kohati oli raske oma õigesse aega saada.“ Samuti oli Väätsa kodutütardel raske ning siinkohal on korraldajatele ettepanek: noori ei saa panna samale tasandile kaitseliidu meestega ning öine vastutegevus võiks olla korraldatud selliselt, et öösel lapsi taga ei aeta.

Kontrollpunkte oli võistlusel 18, mis andsid võimaluse igale ühele midagi uut või juba teada-tuntud tarkust kasutada.

Meeldejäävamad kontrollpunktid olid huultelt sõnade lugemine, laskmine, järvel sõitmine ja loodusest esemete leidmine.  Raskemad aga kalapüüdmine, loomade jälgede ära arvamine ja puude tuvastamine.  Kaili meenutas kalapüüdmise punkti, mis tundus esialgu kõige lihtsam. Aga keskenduda konksu paigal hoidmisele ja pikka aega õnge käes hoidmine oli ikka väga raske.

Eve, kes oli esmaabi kontrollpunktis kiitis väga Kodutütreid ja Noorkotkaid.  Ja samas mõned teised võistkonnad nentisid, et reaalses elus esmaabi andmisega jäädakse hätta.

Kontrollpunkt, mis kõigile naeru suule tõi, oli huultelt sõnade lugemine, mille valmistas võistlejatele ette Gerly Naiskodukaitse Järva ringkonnast. „Et ülesanne oleks militaarsem, siis piirati huulte pealt lugeja kuulmist lahingumüraga,” kirjeldas Taive.

Kuna Koeru võistkonna naised olid rajal esimest korda, siis vaatamata raskustele ja suurtele eneseületustele on nad kõik valmis järgmisel aastal uuesti rajale minema. Tene võttis kokku oma emotsioonid: „See tunne, kui oledki selle meeletu pingutusega hakkama saanud ja kõik need kogemused ja elamused mis rajal olles kaasa saanud, seda on raske kirjeldada, see annab sellise võimsa tunde. Mul on ääretult hea meel, et ma sellest kõigest osa sain.“

Mõlema võistkonna liikmed kiidavad väga võistluse korraldajaid.

Kohtumiseni järgmistel võistlustel!

Kindlasti vaata ka Järva NKK Facebooki lehele, kus on hulgaliselt meeleolukaid pilte võistlusest.

Pärnu võistkonna muljeid saad lugeda: Järva maleva luurevõistlus