Rühmaparameedikud lõpusirgel

Kursusest, mis koosneb kümnest nädalavahetusest, on praeguseks toimunud juba seitse. Kui seni keskenduti protseduuridele ja tegevusalgoritmidele, mis on samaväärselt kasutatavad nii tsiviil- kui ka sõjameditsiinis, siis nüüd keskendutakse peamiselt lahing- ja katastroofimeditsiini iseärasustele.

„Mina ootan sellelt nädalavahetuselt kindlasti eelkõige koostööd õppuritelt ja professionaalset tuge juhendajatelt. Lisaks ka lihtsaid, inimlikke ja elupäästvaid õpetusi, sest neid ma siia ju otsima olengi tulnud,” selgitas kursuslane Anu Jõgeva oma ootusi.

Nüüdseks on suuremamahulistest teemadest läbitud järgmised:

- parameediku õigused ja kohustused ning meditsiinieetika, lektoriks Raul Adlas Tallinna kiirabi

- kriisipsühholoogia, lektor Tiiu Meres

- erakorralises meditsiinis teostatavad toimingud alates vererõhumõõtmisest ja kanüleerimisest ning lõpetades lahastamisega, instruktoriteks Andrus Lehtmets ning Raul Jalast, Tartu kiirabi

- traumakannatanu käsitlemine ja elustamine, lektor Raul Jalast Tartu kiirabi

Suur rõhk on sel aastal praktiliste käeliste oskuste omandamisel. „Harjutada, harjutada, harjutada, et tagada aseptika, et käsi ei väriseks – seda on igakordselt võimaldatud ja igaüks kasutab neid võimalusi nii nagu ta vajalikuks peab,” sõnas Jõgeva.

Kokku on toimunud kursuse jooksul kolm teoreetilist kontrolltööd ja üks praktiliste oskuste komplekskontroll. Ees on ootamas veel viimasel nädalavahetusel lõpukontroll, mille  positiivse sooritamise järel suunatakse õppurid praktikale kiirabijaamades (kuus 24 h vahetust).

Kursuslane Anu Jõgeva kommenteeris, et rühmaparameediku kursust peetakse õigustatult üheks raskemaks kursuseks. „Vaikselt hakkan aru saama, kuhu oma nina järjekordselt pistnud olen, aga soov ennast edasi arendada ja tulevikus ka oma teadmisi edasi anda, pole veel kadunud,” sõnas Jõgeva. Ta tunnistas, et kursusel ei piisa vaid kohalolekust. „Inimesele, kel seljataga vaid 16-tunnine esmaabi kursus, jääb kohustus iseseisvalt juurde õppida, lisa otsida ja täiendada,” lisas ta.

Kursusel osaleb 18 kursuslast, kellest kuus on naiskodukaitsjad. Õppurite taust on väga erinev, aga ühine on loomulikult see, et kursuse lõpetamise järel ootab neid meediku ametikoht Kaitseliidus. Lisaks ametikohajärgsetele ülesannetele reservõppekogunemisel võetakse endale ka vastustus osaleda täiendväljaõppel, tagada esmaabi suurematel õppustel oma kodumalevas või Kaitseliidu suurüritustel ning huvi korral suunatakse parimad õppurid edasi õppima esmaabiinstruktoriks.