Maalitud kalossid ja astelpajumoos ehk koostöö lääne moodi

I osa - maalitud kalossid ja astelpajumoos

Nagu ikka ei tule naiskodukaitsjatele head mõtted ilma toiduta ja nii sõime kõigepealt suppi ja pannkooke. Siis tutvusime omavahel ja jagunesime rühmadesse. Rühmatöödena rääkisime erialagruppide üldpõhimõtetest ning mõtlesime üheskoos üritustele, mis võiksid olla aastaplaanis. Kultuurigrupi liikmed kirjutasid  aastaplaani kübarapäeva ja mõisate külastuse, isamaaliste luuletuste õhtu, lisaks traditsiooniliste tähtpäevade tähistamine, mida oleks mõistlik järgida koostöös kodutütardega (lihavõtted, emadepäev, kadripäev). Spordigrupi liikmed pakkusid traditsioonilisi sportlikke üritusi nagu jalgrattaretked, kanuumatkad, aga ka spordipäevade organiseerimist koolidele, lasteaedadele, ringkondadevaheliste turniiride läbiviimist ning koostöös kultuurigrupiga erinevate tähtpäevade tähistamist (vastlapäev, volbriöö ja palju muudki huvitavat).

Peale ajude ragistamist järgnes käeline tegevus. Igal osalejal oli võimalus oma kunstilist annet proovida kalossidele/kummikutele kõikvõimalikke motiive kandes. Lääne ringkonna instruktor  tutvustas nii maalimistehnikat kui ka jagas välja võimalikke mustreid, mida igaüks sai oma äranägemise järgi kalossidele kanda.  See tundus igati põnev ettevõtmine. Huvitav oli see, et ka neil naistel, kes alguses väitsid, et ainus, mida nad joonistada oskavad ,on kriipsu-juku, oli tulem lausa endalegi vapustav. Keeruliseks kujunes kahe identse kalossi maalimine, aga ehk oligi just kogemata maasika asemel maalitud lill isikupärasem, igatahes jätkus imetlemist ja ohhetamist, meie kalossid said erksa ja kena ilme. Kui kalossid olid rõdule kuivama viidud, haarasid taaskord initsiatiivi Haapsalu tragid naised ning järgmisena panime ennast valmis jalutuskäiguks linnas. Suvitushooaeg pole ju veel alanud ja väikelinna tänavatel oli vaikne. Põnevust tekitas just see, et kohalikud näitasid meile paiku ja nurgakesi, kuhu me „turistina“ ei satu. Piiskoplinnuse hoovis räägiti kohalikke legende. Ja muidugi, meile, kel meri igapäev just ukse ees pole, pakkus naudingut ka lihtsalt promenaadil jalutamine ning merehõngu nautimine...

Järgmisena võttis kogu meie seltskond suuna südalinna poole. Astusime sisse Epp Maria Galeriisse, kus asub erilise interjööriga kohvik. Imetlesime seintel olevaid maale, keraamikat, kunstiliselt kujundatud laudu. Teise korruse maalilise saali ühes sopis on väike köök. Seal valmistas ETV Terevisiooni saatest tuntud kondiiter Nadja Kaarma meie silme all toorjuustu tordi astelpajumoosiga, selle tordi retsept on ekstra välja töötatud Naiskodukaitsele. Kõigil oli võimalus esitada küsimusi nii selle retsepti valmimise kohta kui ka kodus küpsetamisel tekkinud probleemidele. Kaks torti saime malevas maiustamiseks kaasa võtta.

Kuna tegemist oli koostööüritusega, haarasid ringkondade instruktorid kahekesi tordi lahtilõikamiseks noa. Nii suurepärast tordilõiku degusteerides vaidlesid toitlustajad hetkeks veel selle üle, mis moos tordi peal ikkagi peaks olema. Mõtteid on palju, kas jõhvika, pohla, kirsi või aprikoosi, samas on neid, kes leiavad, et just astelpajumoos ongi siia enam sobiv. Aga üldiselt kostub sööjatelt vaid rahulolevat mõminat ja tundub, et just see ongi õige Naiskodukaitse tort.

Meie hakkame Viljandi poole sõitma, tee peal tervitab meid vihm. Haapsalus aga jätkus volbriöö mitmete põnevate üritustega. 

Suur aitäh Lääne ringkonnale küllakutse ja hästi korraldatud ürituse eest!

II osa: toitlustusnõiad volberdamas

Sakala naised kallistatud, ühised tulevikuplaanid edaspidiseks paika pandud, head soovid teele kaasa antud ning läinud nad olidki. Väike rammestus kontides ja mõnus rahulolu südames, kuid tegemised ei olnud veel Haapsalus selleks päevaks lõppenud.

Meie päevaplaani kuulus volbrijooksust osavõtt. Istusime ja mõtlesime ning arutasime erinevaid variante ja võimalusi, millise LOOKIGA (loe: stiilse välimusega) sellel aastal silma paista. Kindel oli see, et  NKK nõiad peavad olema Haapsalu linna pildis nähtavad ja tuntavad. Sealt siis ka mõttesähvatus, miks mitte Naiskodukaitse toitlustusnõiad. Mõeldud, tehtud ja kokku saigi lepitud, et kogu nõiala saab veel peanõia juures kokku, et anda viimane lihv. Kohustusliku varustuse nimekirja kuulusid: NKK kokamüts ja põll, ekstreemne parukas, satsiline seelik, maavillased sukad ja loomulikult päeval valminud äärmiselt edevaks kirjatud kalossid. Ja nii võisid NKK nõiad numbri all 100 oma tähelendu luual alustada!

Seda me ju teame, et oskame suppi keeta (küla räägib nii), aga et me ka nii võimekad nõiad oleme, kellele teist aastat Läänemaal vastaseid ei leia, see oli kõigile suureks üllatuseks. Võrratut hetke päevast jääb meenutama suur karikas, millel graveering Volbriöö teatejooksu I koht stiilsemate nõidade arvestuses. Sisutihedale päevale sai igati vääriline magus punkt pandud peanõia juures auhinnatorti nautides, aga muudest auhindadest ajalugu vaikib …

Suured tänud Sakala ringkonna vahvatele naistele, kellega veetsime tõeliselt meeldejääva ühisürituse. Algus on tehtud ja uued ühised väljakutsed ootavad!