Mina ja Naiskodukaitse

Olles juba mitu aega kandnud uhkusega naiskodukaitsja nime ja võin täie õiguse öelda, et tuleb ikka tõesti olla oma unistustes veidi ettevaatlik – need võivad täituda.  Naiskodukaitsesse tulin kindla eesmärgiga – tegeleda esmaabiga. Selle väga olulise alaga, mida iga inimene teada ja osata võiks. Mulle meeldib ka vahel nalja visata, et ema poolt on mul veterinaari veri juba sünnist saati sees. Pluss veel elektrikust isa, kes mulle särtsu ja sära hinge sokutas.

Kui heita pilk tagasi, võin öelda, et mul on olnud väga huvitav ja seiklusrikas elu. Alustades hariduse omandamisest ja kõigist neist põnevatest kursustest, mis mul on läbi teha tulnud. Aastad ja kogemused on muutnud mind veelgi tugevamaks ja enesekindlamaks ja ilmselt seda selleks, et oma järgmistele katsumustele sirge seljaga vastu minna.

Olen saanud mitmeid põnevaid tööalaseid väljakutseid, millest keeldumine ei oleks kindlasti olnud minu natuurile kohane. Mida keerulisem oli olukord, seda põnevam oli leida lahendusi, ehitada üles hästi toimivaid süsteeme ja näha neid töötamas. Mul on olnud võimalik töötada terves Eestis, külastades maaperesid, kes pühendusid jäägitult meie rahvale oluliste kohalike loomatõugude kasvatamisele ja säilitamisele. Lisaks on olnud väga toredad ja meeleolukad kohtumised teiste naiskodukaitsjatega, seda nii NKK Keskjuhatuse liikmena kui esmaabi õppusi läbi viies. Arvan, et alati on midagi head ja põnevat teistelt tegusatelt inimestelt juurde õppida. „Tõe vastand on … teine tõde“ – see on tarkusetera minu parimalt ülemuselt ja see saadab mind jätkuvalt minu elus. Tuleb vaid püüda mõista. Pean tunnistama, et rännates mööda Eestimaad, sain ma aru, et parimat ja ilusamat kohta ei ole ühe tõsihingelise eestlase jaoks olemas. 

Eesti hing ja eesti süda on olnud toeks mu igapäevastes tegevustes, seda nii Eestis kui väljaspool Eestit. Olles juba naiskodukaitsja, töötades rahvusvahelises heategevusprogrammis sain isamaalisi vaateid tutvustada oma kolleegidele kogu Euroopast. Visa töö tulemusena õnnestus meil teavitada ka Ameerika inimesi ja teisi programmi liikmeid Eestimaa ja eesti rahva olemasolust, visadusest ja kultuurist. Me ei olnud enam „keegi“ Balti riikidest, vaid olime nende jaoks eestlased, kokkuhoidva rahvana, kes suudab teha koostööd ühiste eesmärkide nimel.. 

Et elus sihikindlalt edasi minna, on vaja teadmisi ja oskusi. Naiskodukaitse on pakkunud mulle häid võimalusi enda jätkusuutlikuks arenguks. Andnud seejuures ka võimaluse mul oma teadmisi praktiliselt rakendada. Olles olnud juhtivatel kohtadel ringkonna tasandil, eestvedaja esmaabi tegevustes, kodutütarde juht ja nüüd reservväelasena ka rühma juht - olen jätkuvalt arvamisel, et väga oluline osa meie elus on hoolimisel, ühistööl, abivajajate märkamisel ning üksteise heatahtlikul abistamisel. Olen läbi praktiliste kogemuste õppinud tundma erinevaid inimesi. Tänu saadud kogemustele olen ma veel rohkem veendunud selles, et iga halb asi mis juhtub, on millekski vajalik ja et meie kõrval on olemas piisavalt palju neid inimesi, kellele võid loota ka raskematel aegadel. Nad tuleb lihtsalt üles leida.

Olen elu jooksul õppinud mitte muretsema ning nautima igat päeva, igat hetke ja igat inimest oma elus. Sarnaselt teiste kaitseliitlastele ja naiskodukaitsjatele, on ka mulle väga suureks toeks olnud minu pere, minu lapsed. Mu poeg oli noorkotkas ja tütar tubli kodutütar. Olen õnnelik ema ja tunnen tõsist uhkust oma laste üle, kes ka nüüd, täiskasvanutena, väärtustavad tervislikke eluviise, haridust ja Eesti riigi kaitset.

Riigikaitse. Mõtlemapanev sõna. Seda eriti siis kui reaalsus kodurahu katkemisest on meie uksele koputamas. Minu kui riigikaitse õpetaja juurde tuli üks noormees, kes väitis, et ta ei saa riigikaitse ainet õppida, kuna see on vägivaldne. Väljaöeldud mõte pani mu sügavalt mõtlema Kaitseliidu, Naiskodukaitse  ja meie riigikaitse alaste tegevuste üle. Otsisin vägivalda meie tegevustest ja õpetustest, mida meie saame ja mida instruktoritena teistele edasi anname. Kuigi tegeleme relvadega, on meie eesmärk õpetada inimesi relvi ohutult kasutama, ja seda selleks, et õnnetusi ära hoida. Me õpime ja õpetame orienteerumist ja ellujäämist ning sedagi selleks, et ootamatutes olukordades hakkama saada. Me õpime ja õpetame hügieeni ja esmaabi selleks, et oma tervise eest hoolt kanda ja õnnetusi ära hoida ning vajadusel osata anda abi. Me peame vajalikuks, et meile kõige olulisemad inimesed meie kõrval olemas oleks. Oma tegevustes hoiame pidevalt silma peal oma lahingpaarilisel ja õpime temaga koos rasketes olukordades hakkama saama. No ei leia mina väidetavat vägivalda Kaitseliidu ja Naiskodukaitse tegevustes ning riigikaitse õpetuses mitte. Ilmselt olen jätkuvalt parandamatu optimist, nagu mulle on öelnud mu teadustöö juhendaja.

Naiskodukaitse tõi mu esmaabi juurde. Eriala juurde, millest veel mõni aeg tagasi vaid mõelda julgesin ja millest on nüüd saamas mu saatus. Täna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengina, täiendades veelgi oma teadmisi esmaabist, tervishoiust ja inimeste heaolu tagamisest, samas nendele mitte abitust õpetades, saan tunda ainult head meelt, et olen julgenud mõelda, et olen julgenud öelda ja et olen julgenud teha, et kujundada oma elu just selliseks, milleks ma loodud olen ja tegemaks just seda, mis mulle tõelist rõõmu pakub. Kõigil inimestel, kellega ma kokku olen puutunud, on olnud väga oluline osa minu kujunemisel emana, sõbrana, hea tuttavana ja kodukaitsjana.

Ükski heategu, ükskõik kui väike, ei ole kunagi raisatud ….

Olen üks neist,

kes Elust eal ei väsi ära,
kes saavutatuga ei piirdu ainult,
kes elab kõik, mis elu annab, elab veel,
kes tahab tunda tundmatut.

Olen üks neist,
kes Saatusest eal ei väsi ära,
kes elab küündimatut tõde mõista suutes,
kes kõik, mis annab anda, annab ära,
kes muudab maailma iseennast muutes.

Olen üks neist,
kes iial Tõest ei väsi ära,
kes otsib kuni leiab, otsib veel,
kes ootab kuni põrgu jäätub ära,
kes saamatuses seisma ei jää teel.

Olen üks neist,
kes Loomisest eal ei väsi ära,
kes loob, sest ise loodud on,
kes on, sest ei saa olla ära,
kes olema jääb nii nagu ta on.                                 

/valitud salmid tundmatu autori luuletusest „Olen üks neist“/