Kas teile on hamburger vastu hakanud ehk jalutuskäik loomaaias

Miks lumekakud Harry Potteri pärast ohustatud liikide hulka sattusid?

Kas kana võtab varvastega õrrest kinni või niisama toetub sellele?

Kas kiisu nurrumine tähendab ainult mõnulemist?

Kas emahallhülge 60–65% rasvasisaldusega piim vastab euronormidele?

Kumb tasku on Aleksei Turovski jopel ahvide maiustuste jaoks?

Kas kass on hulluks läinud, kui ta istub aknal ja ahmib keel suust väljas õhku, või surfab hoopis lõhnade järgi oma internetis?

Miks pesukarupoisid -tüdrukuid kiusavad?

Kas krokodill suudab tõesti hambaid vastavalt vajadusele kogu elu jooksul vahetada?

Millise valuutakursi leiutas nutikas šimpans Tallinna Loomaaias?

Härra Turovski võiks ilmselt pingutamata iga puuri juures lobiseda esialgu kaua ja hellitavalt oma sõbraga ning siis omakorda rääkida külalistele pikalt sellest loomast või linnust. Seetõttu jõudsime kahe ja poole tunni jooksul vaadelda päris põhjalikult kakulisi, mõningaid kiisusid, jahedat ilma nautivaid jääkarusid, hallhülgeid ja troopikamajade asunikke. Aeg lendas ning teada saime palju huvitavat. Usun, et need, kes käivad loomaias väga harva, said pärast tänast ekskursiooni innustust juurde. Kunagi tundsin alati loomaaia elanikele igava ja kitsana näiva elu tõttu kaasa, aga pärast Aleksei Turovski selgitust, kuidas tegelikult on külastajad loomadele nagu televiisor ja neil on ju ikkagi kindel ninaesine, on süda rahulikum ning käin meeleldi puurides toimuvat jälgimas.

Loomade käitumisest ja Aleksei Turovskilt on palju õppida, aga kõige õpetlikumad mõtted, mis täna meelde jäid, on need, et poisid peavad ikka tüdrukuid taga ajama ja hoidma, sest tüdrukud on õrnad ja teisiti käitudes sureksime lihtsalt välja, ning õppimise juurde tuleb lapsi meelitada, sest oskustest sõltub elu...

Omalt poolt soovitaksin lugemiseks Aleksei Turovski raamatut “Loomult loom”. Lisaks kõigile metsasõpradele eluliselt tähtis teadmine – kui ilves puu otsast alla ronides korra teie õlale toetab, ei maksa sellest ehmuda, ju tal oli lihtsalt väga vaja alla tulla ja polnud aega teie lahkumist oodata. Ilves pole nimelt väga hea hüppaja, lisaks on ta liialt raske, et nõtkelt maanduda ja kohe edasi tormata, seepärast ta eelistabki pigem alla ronida.

Vastused teadmishimulistele

“Harry Potteri” raamatus tegutses postiöökull Hedwig. Esiteks on raamatus zooloogiline viga, sest linnu nimi on Hedwig, mis viitab emasele linnule, kuid looduses on üleni valged vaid isased lumekakud. Ohustatud liikide hulka sattusid need ilusad linnud seepärast, et raamatu populaarsuse tõttu hakkasid lapsed omale seda lindu koju nõudma ning hakati ostma ka palju topiseid.

Kana (ja näiteks ka varblane) ei suuda varvastega oksast kinni võtta, vaid niisama toetuvad sellele.

Kui kaslane nurrub, siis võib ta ka plaanida kellelegi peksa anda.

Hallhülge piim on tõesti väga rammus, euronormide järgi on poole madalama rasvasisaldusega toode juba või.

Vasak tasku on ahvikeste maiuste jaoks, aga muidu ei ole külalistel loomulikult vaja loomaaias kedagi toita.

Kassid ja teised loomad suudavad tõesti lisainfot lõhnade kohta ammutada suulae kaudu.

Pesukarudel on väga huvitav peremudel ning vastuse, miks poisid tüdrukuid kiusavad, saabki laste kasvatamist jälgides. Nimelt ei või pesukarude peres isa lapsi karistada ning lapsed teevadki isaga, mis pähe tuleb. Kui isal kannatus katkeb, siis läheb ta omakorda ema kiusama.

Iroonilise irvega krokodill suudab tõesti elu jooksul oma 60–62 hammast vastavalt vajadusele välja vahetada. Hambad oleksid heaks tõendiks vanuse määramisel, kuid kirjeldatud asjaolu tõttu krokodilli puhul see ei tööta.

Tallinna Loomaaias käib aastas umbes pool miljonit külalist ning nende hulka satub ka pahatahtlikke inimesi. Nende käest oli üks šimpans saanud välgumihkli, mida ta Aleksei Turovskile, kes on kirglik suitsetaja, ühel külastuskorral pakkus. Šimpans aga ei tahtnud seda niisama ära anda, Turovski pidi ka omalt poolt midagi vastu pakkuma. Lõpuks tehti kaup ära mõne viigimarja eest. Seejärel võttis šimpans välja teise välgumihkli. Turovski pakkus selle eest samuti vahetuskaupa, aga šimpansile tundus nähtavasti, et vahetuseks pakutu polnud piisavalt ahvatlev ja teist välgumihklit ta kohe ei loovutanud. Järgmisel päeval tõi Turovski loomakesele rohkem maiuseid, mille järel šimpans soostus kaupa tegema.

Muljeid

Karin: Väga huvitav oli teada saada, et luitekass on ainus kaslane, kes endale urgu kaevab. Samuti toidab isane emast ja poegi.

Suure nokaga tuukan elab  aga rähni toksitud puuõõnes, kuna ise pole ta võimeline pika ja kerge nokaga puu sisse auku toksima.

Milana: Vahva oli see, et ma tuterdasin külmast kangena mitu tundi vingumata (kui välja arvata kokutav “K-k-k-külmmmm...”) ringi ning pärast seda suutsin veel lausuda siiralt, et jube äge oli! Mulle meeldis see lugu, kus šimpans proovis surnud karvutu hiirega ukselukku lahti muukida ja kõik arvasid, et ahv keeras ära. Tegelikult teadis ta väga hästi, mida ta teeb. Nimelt oli ta näinud talitajat kogu aeg ust lahti keeramas võtmega, aga silma jäi roosa hiirekujuline võtmehoidja. Seega – täiesti mõistlik katse oli tegelikult.

Kaja: Minu kui meediku jaoks oli haarav ja hariv lugu valgetups-marmosettide juures, kui emmed sünnitavad. Isaste roll selle sündmuse juures, kus sünnitusabi doktor isase ja veel kahe isase õpipoisi abil kenasti laabub, paneb imestama, kuidas looduses on kõik kenasti sätitud. Härra Turovski teadmised ja esituslaad jätavad mul teha talle väga sügava kummarduse!

Karolina: Varasemalt loomaaeda külastades polegi tegelikult midagi kõrvade vahele jäänud. Härra Turovski jutu saatel oli jalutuskäik põnev ja meeldejääv. Peale loomade ja lindude kirjeldamise oskas ta ka oma kogemustest rääkida. Soovitan kõigile suurtele ja väikestele kamp kokku ajada ja loomaaeda ekskursioonile minna.

Heleri: Minule jäi kõrva mitmel korral see, et looduses on emased enamasti suuremad kui isased. Nii et naised, no stress oma kaalu pärast, sest juba looduses on paika pandud, et me peame suuremad olema! Aga väga tore üritus oli ja nagu eelpool juba mainitud, siis teadmisi ja jutustamisoskust Turovskil juba jagub!

Annika: Minu jaoks oli see kõige harivam loomaaias käik üldse. Ise ringi jalutades selliseid jutte, nagu Turovski rääkis, juba ei kuule ning ka loomad olid tavalisest palju elavamad, kui kuulsid meid tulemas – Turovski tuttav hääl virgutas neid kohe. Hea meelega läheks teinekordki ekskursioonile.

Triin: Väga hariv ja põnev oli. Turovski rääkis kaasahaaravalt ja muhedalt, tuues lugusid jutustades humoorikaid näiteid elust enesest. Rõõm on näha, et inimene naudib, mida ta teeb, ja äratab tänu sellele huvi ja entusiasmi ka teistes. Vahva oli ka see, et Turovski ei pidanud paljuks mõnest loomast-linnust pikemalt jutustada, kui nägi, et meie seltskonnale see konkreetne loom-lind enam huvi pakkus.    

Helena: Turovski jutt oli hästi huvitav. Sain teada nii mõndagi üllatavat suhetest loomariigis. Mina jäin väga rahule.