Naiskodukaitsjana Lahingukoolis

Vabatahtlike reservohvitseride kursuse (VROK) kohta kuulsin esmakordselt juba aastal 2009 kui toonane Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine ja hea sõber Rita Loel saatis tutvustava kirja. Ma ei kuulunud tol ajal veel naiskodukaitsesse, olin kodutütarde ja noorkotkaste juhendaja ning Kodutütarde Saaremaa ringkonnavanem. Tundsin, et ei ole Lahingukooli jaoks valmis. Ei olnud valmis veel ka naiskodukaitsjaks astuma.

Tasapisi veendumus süvenes ning 2010.a paastumaarjapäeval andsin Muhu kirikus Naiskodukaitse vande. Suveks oli läbitud baasväljaõpe ja juba 2011.a sügisest täitsin Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaise kohustusi, ajapikku  järgnesid esmaabi instruktori koolitus, staabiassistendi kursus, juhtimiskursus JUP, Orkaanid ja palju muid ettevõtmisi.  Nüüd olin valmis. Kandideerisin KVÜÕA Lahingukooli kursusele. Mind arvati kursuslaste nimekirja.

ROBK- reservohvitseride baaskursus

Kursus koosneb neljast moodulist, mis jaotatuna neljale aastaajale annavad võimaluse õppest osa saada meie aastaringi erinevates tingimustes.  Meie puhul läks aga nii, et kõigil neljal korral oli ilm ühesugune ning  öine temperatuur keskeltläbi -2 kraadi nii suvel kui talvel. Kusjuures suvine metsalaager jääb meie meenutustesse veel kõige külmema katsumusena.

Kevadmoodulis oli põhirõhk üksikvõitleja sõdurioskustel.  Õppisime orienteerumist, käemärke, kauguste määramist, maskeerumist, varustuse pakkimist. Oli relvaõpe ja laskeoskustest. Saime kogeda kateloki kasutamist, tutvusime kuivpaki sisuga. Põnev oli. Õpitu on kasuks ka igapäeva tsiviilelus. Täna kinnitan ma ka tavapärase matkakoti rippuvad rihmad-lukud korrektselt ning asjad pakin läbimõeldult ja arvestusega, et miski ei kolise ega kõlksu. Saapapaletest rääkimata.

Suvine metsalaager pani meid proovile võitluses pideva külmatundega. Lahingpaarilisega öises vahis lõdisesime küll korraga, küll kordamööda. Öise une ajal külmusid vihmamärjad saapad jäiseks ja enne päiksetõusu ärgates oli tegu, et külmkõvad saapad jalga lükata. Päevastel vabadel hetkedel sai kohe priimuse tuluke läidetud ning katelok oli peagi valmis sooja joogiga enesetunnet tõstma. Oi, kui palju õppisin riietuse kohta! Kihilisus, materjal. Täna tean, mida hinnata ja mida varusärgina tagataskusse pista. Sellest suvest saame rääkida isekeskis veel kaua.

Sügismooduliks olime juba päris ühtseks pereks liitunud. Teadmistepagas ja praktilised oskused täienesid iga päevaga. Väliõppused, erinevad rollid, enesekindlus, teotahe, konkreetsus, korrektsus – märksõnad, mis räägivad enda eest. Olin KPA, TTA ja TT, kusjuures neist viimane roll meeldis mulle isegi kõige rohkem. Kohati oli küll raske, kuid tänu väga heale TTA-le polnud miski ületamatu.

Läbivalt oli oluline teema juhtimine.  Saime harjutada nii jao kui ka rühma juhtimist. Koostasime käske, valmistasime maastikumudeleid, harjutasime käsu andmist, üksuse juhtimist, lahingpaarilise usaldamist. Kõigest ei mahu kirjutamagi.

Läbi nelja mooduli saadud juhtimisalased teadmised-kogemused on väga suureks abiks ka igapäevatöös hoopis teises valdkonnas. Olen väga rahul, et sain nii suurepärase võimaluse. Erinevaid ülesandeid lahendades sai harjutatud erinevate lahingpaatilistega. Eriti turvaline oli neil juhtudel, kui koostöö sujus sõnadetagi. Ja tõepoolest ei ole tähtis, kes on sinu vastas, kui sa tead, kes on sinu kõrval.

„Kursuslased peavad olema motiveeritud ning ka edaspidi pühendama oma vaba aega jätkuvale väljaõppele reservis”. (EROK)