Tihti jäävad nad tähelepandamatuteks laigulisteks varjudeks välisvõistkondade selja taga. Kuigi paljudele märkamatud, on nad siiski välisvõistkonnale äärmiselt vajalikud infoallikad ja tõlgid.
Kes? Kes või mis on siis liaison officer, lühendina LNO, või eesti keeles paremini mõistetav „koostööisik“? Erinevate definitsioonide järgi on ta inimene, kelle põhiülesandeks on informatsiooni vahetamine ning asjade koordineerimine kahe organisatsiooni vahel. Militaarses kontekstis on LNO ülesandeks aga hoida oma üksust või meeskonda terviklikuna, nii et nendega midagi ei juhtuks. Tundub lihtne? Tegelikkuses peitub nende lihtsate ridade taga palju tööd, vaeva ja loomulikult suhtlemist.
Palju on küsitud, kuidas sai minust LNO või miks ma seda teen. Kõik algas juba aastaid tagasi, kui läksin LNO-ks Erna võistlusele. Enda jaoks mõtlesin välja, et proovin ühe aasta ja saan keelepraktikat.
Keelepraktika oli järelikult nii hea, et nüüd, aastaid hiljem, lähen oma kes-teab-mitmendale Pitka võistlusele juba rõõmuga. Enam ei ole see mulle keelepraktika, vaid võimalus kokku saada vanade ja uute tuttavatega, kellega võib-olla ei kohtugi mujal kui paraadil või luurevõistlusel. | ||
Miks? Pitka luurevõistlusele lähen USA Marylandi LNO-na juba kolmandat aastat ja kui korraks käiski läbi pea mõte, et äkki veedaks seekord puhkuse teisiti, siis võistkonna palvel olen taas rivis. Nii mõnelegi tundub uskumatu, et vabatahtlikud LNO-d teevad seda tööd oma puhkuse ajast. Miks me seda teeme? Aga sellepärast, et teisiti enam ei oska, ja need inimesed meie ümber on nii toredad, et see on ainuõige viis puhkust veeta.
|
Kuidas? Võimalusi LNO-ks saada on palju, lihtsalt ise peab tahtma ja suhtlemisjulgust peab olema. Algul võib see tunduda hirmutav, sest teadmatust on palju ning keegi ei oska täpselt öelda, mida üks LNO peab teha suutma. Täpseid ülesandeid ongi keeruline sõnastada. LNO on nagu üheliikmeline kiirreageerimisüksus, mis tegutseb siis, kui vajadus tekib. Kui võistkond on varem võistlustel osalenud, siis üldjuhul teavad nad ise asjadega arvestada ja on paremini valmistunud.
Kas? LNO-l endal on tarvis võistlusjuhendid läbi lugeda ja enne võistlust koostöös Eesti poolega välisvõistkonnalt kinnitusi küsida, kas nad on juhendis kirjeldatud varustuse või muude spetsiifiliste eripäradega arvestanud. LNO ülesanne ongi enne võistlust läbi töötada kõik vajalikud dokumendid, käsud ja juhendid. Endale tuleb selgeks teha võistluse toimumiskäik, nii et suudaksid seda hiljem ka vajalikku keelde tõlkida.
LNO on ka üks esimesi kontaktisikuid Eesti ja välisriigi vahel. Et ta kohtub välisosalejatega kas nende riiki saabumisel (lennujaamas, sadamas) või kokkulepitud kohas (näiteks majutuskohas), siis on tema suhtumine ja väljanägemine nagu visiitkaart, mis tihti määrab kogu riigi maine. Seega tuleb sellesse töösse suhtuda väga professionaalselt.
Kui LNO ei ole dokumente läbi töötanud või osanud teatud probleeme ette näha ja küsida, siis on kohapeal tööd rohkem. Näiteks ununes aastaid tagasi ühel võistkonnal maha laskemoon ning stardini oli jäänud mõni tund. Siis oli LNO ülesanne leida inimene, kes otsiks võistkonnale kohapealt vajaliku laskemoona. Või kui juhtub, et rahvusvaheline võistkond jätab oma nädala toidumoona kaasa võtmata. Kust leida vajalik moon, kui paljud teised on toitu kaasa võtnud ainult enda võistkonna tarbeks? Või mida teeksid, kui võistkonna pagas koos varustusega on kaduma läinud ja homme on start? Kell tiksub ja võistluseni on jäänud paar tundi.
Enne võistlust on väga mõistlik kogu varustus läbi arutada, sest siis on juba lihtsam puuduvad asjad kas poest osta või kusagilt laenata. Välisvõistkond ei saa ju lihtsalt koju tagasi minna. LNO põhiroll on kogu võistluse vältel olla probleemide lahendaja. |
Kus? Leian, et LNO üheks kõige tähtsamaks isikuomaduseks on hea suhtlemisoskus, oskus küsida hästi palju küsimusi ja üritada leida kõigele lahendusi. Just asjade läbiarutamine aitab välisvõistkonnal paremini toime tulla. Tihti juhtub nii, et nemad isegi ei tea, et nad peaksid teatud küsimusi esitama, ja siis on sinu ülesanne esitada neid nende eest. LNO on inimene, kes jälgib, et tema võistkond teaks võõras riigis, mida võistluse ajal teha või kus olla.
Mida erilist olen mina nende aastate jooksul kogenud? Kaks korda olen saanud kiirabiautoga sõita, kui minu meeskonna liige oli kahjuks ennast niimoodi vigastanud, et vajalikuks osutus ta haiglasse toimetamine.
Korduvalt olen ööbinud kusagil metsa vahel autos, maganud lekkivas ja märjas telgis, kui üldse olen magada saanud, uurinud kohalikku kultuuri, eluolu ja faunat, et sellest välisvõistkonnale rääkida, tutvustanud Eestit ja meie inimesi ning mõtisklenud riikidevaheliste erinevuste üle.
Olen seisnud selle eest, et kõik võistkonnad naudiksid võistlust, et toetusmeeskond oleks õigel ajal punktis oma võistkonda toetamas ning, kõige olulisem, püüdnud tagada, et minu võistkond jõuaks ilusti militaarvõistluse finišisse. Olen olnud moraalselt toeks luurevõistlustel, et minu välisvõistkonna motivatsioon oleks kõrgel, sest mõnikord jääbki stardi ja finiši vahel puudu vaid motivatsioonist, füüsiliselt on nad juba ammu väsinud. Siiani on kõik elusalt koju tagasi jõudnud, mõni ka järgmisel aastal uuesti rajale läinud ja see ongi lõpuks kõige olulisem. |
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale