Kui ükskord on meid päriselt vaja, siis me oleme valmis

Kõike seda ja veel palju muud võis kuulda täna lõunal Peetri kooli esimesel korrusel. Rahvasumma seas liikus kollastes vestides naisi, kes kõik olid ametis erinevate soovide ja kaebuste lahendamisega ja püüdsid kõige selle juures säilitada külma närvi ja korrektselt registreerida kõik nende poole pöördunud inimesed.

13. juunil toimus Naiskodukaitse Harju ja Rapla ringkonna evakuatsioonirühma õppepäev, mille lõpus mängiti läbi ka evakueeritavate saabumine evakuatsioonipunkti, aga ühel päeval võib see olla karm reaalsus.

Evakuatsioonirühm on hea võimalus just naisena ja oma igapäevaelus omandatud oskusi ning tugevusi kasutades panustada riigikaitsesse. Igaüks ei taha püssi kätte võtta, aga samas tahaks paljud meist siiski hädaolukorras kasulikud olla. Evakuatsioonirühmas on koht just nendele naistele, kellele meeldib organiseerida, korraldada, suhelda ja loomulikult ka teisi aidata.

Hommikul olid naised varajasest kellaajast hoolimata väga elevil, suheldi omavahel ja loodi uusi tutvusi, kohati pidid instruktorid tegema lausa kõvemat häält, et end kuuldavaks teha. Peale päevakavaga tutvumist jagunesid naised erialagruppidesse, igal grupil oli juht ja kõike seda koordineeris kindla käega pealik Anneli. Anneli jättis väga enesekindla mulje, aga ta tunnistas, et ka temal oli enne õppust kerge ärevus sees. „Tunne oli selline, et lähen eksamile, aga täpselt ei tea, mis eksam see on,“ võttis Anneli oma õppepäeva eelsed emotsioonid väga tabavalt kokku. Päeva jooksul leidis ta siiski, et eksam osutus kardetust lihtsamaks ja loomulikult aitasid sellele kaasa ka ägedad Harju ja Rapla ringkonna naised.

Kõik ei kulgenud siiski liiga ladusalt, esialgu oli segadust päris mitmes meeskonnas, reguleerijad ja staap said oma punkte ümber tõsta, meditsiinipunkt liikus ka veidi ühest kohast teise, ainult tegevusjuhendajad olid rõõmsad ja asusid kohe mänge välja mõtlema. Avalike suhete grupp sai väga konkreetse ülesande ja süvenes kohe sellesse. Logistikagrupi liikmed liikusid ringi ja uurisid, mida vaja, aga väike segadus paistis ka nende ilmest. 

Tänaval möödujatega suheldes selgus, et keegi ei imestanud selle sagina üle ja kollased vestid ei tekitanud mingit ärevust ega elevust. Üks lapsega jalutav naine pakkus kohe õigesti, et tegemist on Naiskodukaitse evakuatsiooniõppusega. Lähemal uurimisel selgus siiski, et ta on ka ise Naiskodukaitse liige, aga „kahjuks vist vales jaoskonnas, et teiega praegu koos ei ole“ lisas ta kahetsusega hääles.

Kokkuvõttes võib öelda, et õppuse käigus kaardistasime paljud kitsaskohad, õppisime tundma nii oma kaaslasi kui veidi ka iseennast uues olukorras, saime uusi teadmisi aga ka palju naerda ja loomulikult Naiskodukaitsele kohaselt palju ja hästi süüa. Viimase eest hoolitses toitlustusgrupp, kes sai oma ülesandega tavapäraselt hästi hakkama.

Selliste ägedate naistega läheks iga kell uuesti ja järgmisel korral oleme kindlasti juba targemad ja teeme kõike palju paremini. Kui ükskord on meid päriselt vaja, siis me oleme valmis.