Välikoka amet on hinnas

Välikokkade kursus on jagatud kolme etappi. Esiteks tuleb õppuritel läbida neljanädalane e-kursus Kaitseväe e-õppe keskkonnas Ilias. Kel kodutööd edukalt sooritatud, pääseb kursuse teise etappi, milleks on kompleksharjutus. Siis õpitakse menüüde koostamist, kalkulatsiooni, esmaabi, toiduvalmistamist ning tööjaotust väliköögis. „Meie eesmärk on eelnevate teadmiste praktiline kinnistamine ning anda õppuritele esmase meeskonnatöö kogemus,“ rääkis väikoka kursuse ülem Mariana Maasik. Pärast komplekskursust jagatakse õppurid kaheks ning ees ootab praktika Pitkal ja Kotkalennul. „Seal on viimane praktiline harjutus, kus igaüks saab olla erinevas rollis alates peakokast kuni nõudepesijani. Rollid vahetuvad iga järgneva toidukorraga,“ selgitas Maasik. Pärast praktikat saavad osalejad tunnistuse koos lisaga. Instruktorid jälgivad kompleksharjutusel ja praktikal kursuslaste tegemisi. Õppurid, kes on näiteks heade juhiomadustega või oskuslikud menüüde koostajad, saavad tunnistuse lisas soovituse osaleda toitlustusmeeskonnajuhi kursusel. Tegemist on uue erialaga, mis hakkab Naiskodukaitse eestvedamisel uuest aastast toimuma. Mariana Maasik selgitas, et kõik välikoka kursuslased ei soovi või ei ole võimelised väliköögis iseseisvalt toimetama. Siis jääks edaspidi nii, et välikoka kursuse lõpetanu tegutseb juhendaja abil ja toitlustusjuhi kursuse lõpetaja juhib toitlustusprotsessi. Kompleksharjutusel osales 22 kursuslast üle Eesti Harju, Tallinna, Viru, Alutaguse, Tartu, Võru, Põlva, Valga, Pärnu, Jõgeva, Sakala ja Rapla malevatest. „Ma tõsiselt loodan, et osalejad valivad sõjaaja ametikoha väliköögis, et me ei koolitaks ainult neid, kes on rahuajal nõus erinevates asjades osalema. Koolitame abijõudu malevatele, kes soovivad seda tööd teha ja vastustust võtta,“ märkis Maasik.

Populaarne eriala

Mariana Maasiku sõnul pole oluline, kas tegemist on naiskodukaitsja või kaitseliitlasega – mõlemas struktuurüksuses on välikokkade järgi suur vajadus. Kursusel osalemise esimeseks eelduseks on tahe. Naistel peab olema läbitud Naiskodukaitse baasväljaõpe ning meestel sõdurioskuste kursus ning Naiskodukaitse baasväljaõppe toitlustamismoodul. Mariana on välikokkade kursust ülemana vedamas viiendat aastat. „Sel korral on üllatavalt rahumeelne grupp. On näha, et kedagi ei ole sunnitud tulema ning keegi ei vaata niisama, mis siin tehakse,“ sõnas ta tunnustavalt. Kursuse läbiviimisel toetavad teda veel Eda Leola, Kista Kiil, Aet Kala, Taivo Teder ja Krista Lillemäe. Eestis on välikokkasid koolitatud 15 aastat, kümme esimest aastat vedas koolitusi Alutaguse ringkonna instruktor Elle Vinni. „Ta tegi suure töö kursuse arendamisel ja käima lükkamisel, selle võrra oli kursust lihtsam üle võtta,“ lausus Mariana. Välikoka kursus on menukas. Kui oleks ainult üks praktikavõimalus, jääks õppureid ka ukse taha. Viimaste aastatega on suurenenud ka Kaitseliidu malevate poolne huvi. Mariana sõnul osales 2010. aastal kursusel esimene mees. Pärast seda hakkas mehi järjest rohkem tulema, selgi kursusel kokkas väliköögis kuus meest, nende seas ka üks kaitseväelane. Köögis on Mariana hinnangul kõige efektiivsemad segameeskonnad. „Rootsi katel eeldab füüsilist võimekust,“ märkis ta.

Unistused teoks

Õppur Sirje Vahtramäe Lääne malevast rääkis, et välikoka kursusel osalemine on olnud tema pikaajaline soov.

„Välitoitlustuse vastu tundsin huvi juba koolitüdrukuna tantsupidudel tantsides – välikatlad olid põnevad ja kokad väga sümpaatsed,“ sõnas naine. Tõuke välikoka kursusel osalemiseks sai Sirje aga 2015. aasta Admiral Pitka patrullvõistluselt. „Avastasin üllatusega, et naiskodukaitsjate seas kokkab ka üks tuttav kaitseliitlane “ märkis ta. Pärast seda uuris naine kursusele pääsemise tingimuste kohta. Selgus, et ei piisa pelgalt töölepingust, vaid tuleb astuda ka Kaitseliidu vabatahtlikuks liikmeks. Hiiumaa malevkonda astus Sirje 2017. aasta kevadel. Kuna selle aasta kursus oli juba jõudmas poole peale, tuli oodata uut võimalust. Enne veel aga sai ta masstoitlustamise kogemuse toitu transportides. Kaitseliidu avalike suhete osakonnas töötades tuli 2015. aasta jõuluajal tööautoks olnud Chrysler Grand Voyager Scoutspataljoni köögis otsast lõpuni toidutermoseid täis laduda ning toidumoonaga Paldiskist Oleviste kirikusse sõita, kus toimus vähekindlustatud perede jõulupidu. Naljaga pooleks ütles Sirje, et see oli justkui vaheaste kursusele. „Püüan kursusel tubli olla ja püstitatud ülesannetega hakkama saada. Värskeid teadmisi rakendan kodumalevas juba suurõppusel Siil,“ sõnas ta. Välikoka kursuse lahutamatu osa on toit. Sel korral osalejad kokkasid ja sõid ise. „Kartuli-juustukook kanakoivaga ning vaarikad kohupiimavahuga olid supermaitsvad,“ lausus Sirje.

Meeskokkade au hoidis teiste seas kõrgel Jõgeva maleva liige Ülo Poolak. Kunagisest naljaviskamisest, et tema hakkab välikokaks ja metsas enam ei mütta, on saanud tegelikkus. Kursusel sai Ülo peakokana esimeste seas käe valgeks. „Jaotasin väliköögis tööülesandeid, lisasin veidi soola, tegin munaputru ja vaatasin,  kuidas targemad toimetavad: tark õpib ju ikka teiste vigadest,“ muigas Ülo. Mehe sõnul on toidu tegemine metsas teistmoodi – mets teeb igast roast erilise gurmee-eine. Huvi välikoka ameti vastu sai alguse jao toidukastist. „Kui lõkkel ikka muna, peekonit ja pannkooke küpsetada, pole paremat ampsu. „Sõdurina metsas maitseb üle kõige praad ning igal kujul kartul. Eks see kartulas ole, mis rammu annab,“ kinnitas Ülo. Tulevikus näeb ta enda ühe rakendusena väikoka ametit, samas kinnitas mees, et metsast ta nii pea ei loobu, ka seal on temast kasu.