Valga ringkond viis koju Naiskodukaitse koormusmatka kaksikvõidu

Samas muuseumipunkti ootealas jäid retkereporterite kaamerate ette ka Valga 1, Valga 2 ja Rapla võistkonnad. Paludes kommenteerida retke senist kulgu, kõlas vastuseks, et küll lõpus kommenteerime. Et kohatud kolmikust kaks võistkonda esiparemikku jõuavad, ei osanud tol hetkel mõistagi arvata.

"Tulime mõttega võita, sest võitja esindab organisatsiooni ka Pitka retkel. Oleme ka varem Pitkale pääsenud, siis küll teise koosseisuga, aga kogemus oli nii vapustav, et tahtsime uuesti minna," kommenteeris Valga 1 oma võitu. Et ajafaktor raja läbimisel rolli ei mänginud, valis võistkond strateegia liikuda rahulikult, aga kindlalt. Eesmärk oli täita ülesanded võimalikult täpselt, vältides karistuspunkte, sest nende skoorist sõltus lõpptulemus.

Teiseks jäänud Valga 2 naiskond märkis, et kui neil poleks eelviimase punkti läbimine ebaõnnestunud, kuulunuks võit neile. Nimetatud punktis tuli  küpsetada viis pannkooki. Paraku jäi see punkt leidmata kümnel võistkonnal. Retke ühe korraldaja Karin Kivi sõnul oli tegemist eelviimase punktiga enne lõpujooksu ning ilmselt olid ligi 30 tundi rajal olnud võistlejad juba nii väsinud, et lõpujooksule keskendudes jäi eelviimane punkt läbimata.

Tagasi algusesse

Naiskodukaitse koormusmatk sai alguse 1. mai õhtul kell üheksa Põlva Põhikooli juurest, kus asus ka matka staap. Stardile eelnes pidulik avamine, võiskondade esindajate instrueerimine, õhtusöök ja varustuse kontroll. Kaitseliidu Põlva maleva pealik Janel Säkk soovis võistkondadele indu, vastupidavust ja võitlusvaimu ning iseloomustas koormusmatka sõnadega - ilusad inimesed valusal maastikul. Muuhulgas märkis ta, et vastutegevusest otsustati välja jätta jäljekoerad ja Leedu eriüksus ning seega tuleb võistlejatel hoiduda üksnes kollaste lintidega tähistatud kaitseliitlaste eest. Täpsustamisel selgus, et tegu oli siiski vaid humoorika repliikiga, nii esktreemseid takistusi õnneks kavas ei olnud.

Edusoovid andis võistlejatele kaasa ka Naiskodukaise esinaise ülesandeid täitev Ave Proos.

Esimene katsumus oli lasketiirus erinevatelt positsioonidelt püstolit lastes. Siin sõltus tulemus võistlejate varasemast kogemusest, oma rolli mängis ka algaja õnn.

Tänu iga võistkonna ühe liikme külge kinnitatud elektroonilisele seadmele oli võistkondade liikumine vaadeldav ka staabi arvutiekraanil.

Rännakud metsas, lagedal ja jõevees

Kui rajale starditi spordirõivais, siis Intsikurmus toimunud digimuutumisel tuli dressid asendada laigulise vormiga. Suur osa öötunnidest möödus Palojärve ääres luureandmeid kogudes ning hommikuvalguses jätkati retke liikudes punktist punkti ning täites erinevaid ülesaneid.

14 punktist koosnenud raja pikkus oli linnulennult umbes 35 km, tegelikkuses aga poole pikem. Punktitegevusi ja maastikku hindasid võiskonnad nii elamusi kui ka katsumusi pakkuvaks. Tegevuste iseloomustamisel märgiti, et need olid vaheldusrikkad, sest oli nii militaarseid, üldharivaid kui ka lõbusa kiiksuga ülesandeid.

Tuli osata sidet luua, ületada veekogud, läbida takistusrada, orienteeruda, leida täherägastikust üles vana-aegsete tarbeesemete nimetused ning panna paari omavahel sobivad muuseumieksponaadid (nt takutuust ja koonlapuu).

Üks seiklusmaigulisemaid oli esmaabi punkt, kus legendi kohaselt oli eelmisel päeval kadunudks jäänud kaks matkajat, kelle tervisliku seisundi kohta andmed puudusid. Samas tuli olla valvel, sest piirkonnas luusis ringi vaenlase varitsus. "Tulevahetus" oli vältimnatu ning üks võistkonnaliige "hukkus". Leiti kadunud matkajad, kellest abi vajasid mõlemad, üks koera rünnaku ja teine toimunust saadud šokiseisundi tõttu.

Kui seda vastutegevust ees ei oleks

Vastutegevuse ülesanne oli võistlejad teedest eemal hoida, suunates neid enamuse distantsist läbima maastikul või metsas. Vastutegevuse haardesse jäämine tähendas elupunktide kaotamist ning seda püüti igati vältida. Koguni sedavõrd, et Pärnumaa näitsikud otsustasid  Karilatsi ja Koorvere vahele jääva Leevijõe ujudes ületada. Pärisime vastutegevuselt, et kuidas võistlejad peaksid jõekese ületama, kui te neid sillale ei lase. "Kui otsivad, leiavad koha, kust üle minna," kõlas vastuseks. Mõned leidiski.

Pea kõik Karilatsist Kiidjärve metsakuklaste kuningriigi väravas asuvasse punkti jõudnud võistkonnad kirusid - paganama vastutegevus, peaaegu üldse ei lasknud liikuda. Seda rõõmsamate kilgetega tervitati sõnumit, et alates sellest punktist enam vastutegevust kimbutamas ei ole.

Peakohtuniku kokkuvõte

Peakorraldaja Allar Eesmaa ütles, et Naiskodukaitse koormusmatka ettevalmistus oli talle esmane kogemus. "Arvestades, et ka enamikule punktikohtunikest oli see esmakordne, saime kokkuvõttes hästi hakkama. Andsime võimaluse esitada proteste ja vaidlusi jooksvalt ning need said ka lahendatud. Teatud aja jooksul võis proteste esitada ka pärast matka lõppu, aga enam ei laekunud ühtegi. Olen tänulik võistkondade ja esindajate tagasiside eest, neist on mõndagi õppida," sõnas Eesmaa.

Enim tekitas probleeme juhendite tõlgendamine punktiülesannete täitmisel. Parimaks tunnustuseks pidas peakohtunik katkestanud võistkonna tagasisidet, et võistlus oli sama raske nagu Pitka retk. Aga matka võitja peabki ju Pitka tasemele vastama.

Edaspidine mõtlemiskoht on punktiülesannete sooritamisel etteantud aeg. Kui näiteks kaheksa minuti jooksul ülesannet ei täidetud, lahkus võistkond punktist maksimum karistuspunktidega. "Nõustun esindajate märkusega, et selline süsteem on karm. Piltlikult võib seda võrrelda matemaatikaeksami sooritamisega, milleks õpilasel on aega kaks tundi. Tal on 99% ülesandest täidetud, aga siis saab aeg otsa ning tulemus nullitakse. Pole ju mõistlik lahendus, tehtu peab igal juhul saama tunnustatud," lisas Eesmaa.

Täname toetajaid:

Kaitseliidu Põlva malev

AS Lõuna Pagarid

Räpina Paberivabrik

Põlva Talurahva Muuseum

Põlva Põhikool

Põlva vald

Tänusõnad kõikidele abilistele, kes aitasid koormusmatka korraldada!