Minu naine on naiskodukaitsja

1. Mis tunne tekib enda naist laigulises või pidulikus vormis nähes?

Tartu: Hea tunne. See on ju tore kui inimene näeb kena välja ja ise tunneb end selle juures hästi ka. Ja ega vahet pole kummas vormis, silm puhkab ja süda laulab ja.....vaenlane kardab!

Jõgeva: Uhke, turvaline, erutav.

Rapla: Iseenesest väga uhke tunne. Eriti ilus, efektne ja elegantne on Naiskodukaitse pidulik vorm. Suurt austust tekitab ka naise nägemine laigulises vormis, kuna ma tean täpselt, et seal peitub oluliselt rohkem sisu ja jõudu, kui esmapilgul näida võib.

Põlva: Vorm on alati selline distsiplineeriv ja endal tekib ka tunne, et peab olema korralikum ja kohusetundlikum.

Saaremaa: Ega laigulises polegi väga näinud. Aga pidulikus vormis on päris uhke värk. Ja eriti uhke, kui kusagil marssimas on. Kuigi mul tundub, et pidulik vorm muudab teda rangemaks. Siis ei tohi keegi isegi kõrval lollitada.

Tallinn: Ebatavaline ja uhke. Natuke tahaks narrida, sest see on nunnu.

Jõgeva: Ei teki mingit erilist tunnet, kuna olen oma naist vormis korduvalt aastate jooksul näinud. Küll aga oli uhke tunne, kui naine valiti Jõgeva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks ja käisin temaga ka pidulikul vastuvõtul Pärnu teatris.

Tallinn: Uhke. Erinevalt tavalaigust, mis oma lõikelt ja olemuselt väga ei toeta naiselikkust, on NKK pidulik vorm kena ja see sobib naisterahvastele. Olgugi, et üks vorm pakub rohkem silmailu kui teine, on ikkagi uhke tunne.

Valga: Laigulises vormis on imelik tunne. Pidulikus vormis on meeldiv tunne.

Harju: Kui pidulikus vormis, siis on ikka uhke tunne küll - näe kui hästi ma ta eest hoolitsenud olen, aga kui laigulises, siis on vaenlastest veidi kahjugi - nad ei oska aimatagi, mis mahtra säält võib tulla!

Lääne: Kui me  Remniku rannal Soome naistega pirukaid küpsetama õppisime, kinkis mulle üks soomlane Pori Jazz kirju lipsu koos hõbedase lipsunõelaga. Olen selle soome naise kingituse üle väga uhke. Kui paraadil naisi marssimas näen, liigub silm ikka toredat rivi silmitsema. Ma arvan, et pidulik vorm on üpris pilkupüüdev, eriti tore on naise kõrval autos sõita kui tal on pidulik vorm seljas. Laiguline vorm on vähem kaunis, rohkem meestele kohane.

2. Kui su naine tuleb järjekordselt koosolekult koju ja teatab, et nüüd on tal järgmine õppus, suurem üritus või pidu, siis kuidas sa sellele reageerid?

Põlva: Mine, mine, kui see sind õnnelikuks teeb! Ja seda ilma mingite jutumärkideta.

Tartu: Huumoriga. Kolm aastat tagasi veebruaris näiteks öeldi, et kui see kuu läbi saab siis läheb lõdvemaks ja on vähem tegemist (ei ole veel seni läinud).

Rapla: Minu naine on minu kõige kallim vara, seega loomulikult soovin ma teda võimalikult palju enda lähedal hoida. Hetkel, kui naine teatas Kevadtormil osalemisest, olin enda seisukohast võetuna veidi kurb, kuid suures plaanis vaadatuna olin uhke ja rõõmus, teades kuivõrd palju tema osalemine õppuse õnnestumisele kaasa aitab. Seda enam, et võimalusel on naine mind alati oma tegevustesse kaasanud. Mul oli au naiskondi mitmekordselt esindada nii Põrgupõhja retkedel kui Admiral Pitka luurevõistlustel. Ja ütlen ausalt, pärast neid võistlusi vaatan naisi hoopis teise pilguga.

Valga: Phh! Mis pidu? Kus toimub ja millal toimub?

Lääne: Olengi vahel üritustel käinud, eriti Haapsalu kultuurimajas. Meelde on jäänud proua Laide vitaalsus ja anne naisi juhtida. Üldiselt võtan peo kutsed rõõmuga vastu.

Saaremaa: Üritusi, kus ta osaleb, on nii palju, et mul vahel lähevad need segi.

Tartu: Mina olen tegelikult juba sellega harjunud, et koguaeg toimub midagi. Pigem olen siin üllatunud, kui mitu nädalat ei ole ühtegi üritust ja naine kodus on.

Harju: Ma ei ole üldiselt suurem asi reageerija, aga igatahes positiivselt. Üks „Jess!” võtab asja kenasti kokku.

Jõgeva: Kuuldes järjekordsest üritusest, läheb esimese reaktsioonina  pilk kalendrisse (et pere logistiline pool oleks paigas). Kuid üldjuhul võtan lihtsalt teadmiseks, et nii on.

Rapla: Mul on selle üle väga hea meel, naine on kogu aeg rakkes. Tal endal huvitav ja ta on rahul.

Tartu: Mis siin reageerida. Saame hakkama. „Üksikisa kolme lapsega“, tegelikult ju kvaliteetaeg lastega. Karta võib, et nii mõnigi muretseb üritusel teinekord rohkem, kui need kes kodus.

Tallinn:  Lähen kotti pakkima/autot soojendama/ennast üles mukkima. 

3. Kui tihti te kodus sõdurisuppi sööte?

Jõgeva: Sõdurisupp on maailma parim roog. Meie pere sööb maailma parimat rooga kolm korda päevas!

Tartu: Harva, aga see eest siis mitu nädalat järjest, sest kogused siis tehtud tervele rühmale.

Saaremaa: Mitte üldse. Kuna peamiseks kokaks on meespere, kes seda teha ei oska.

Harju: Ainult vastlapäeval hernesuppi :D Mõni üksik kord veel aastas.

Saaremaa: Mis asi see on?

Tallinn: Üldse mitte. Süüa teen mina.

Lääne: Õnneks on rahuaeg ja sõdurisuppi ei pea kodus sööma, mõnikord teeme konservsuppi hernestest.

Põlva: Ei söögi, söön ühisüritustel kõhu täis.

Rapla: Sõdurisuppi kodus ei söö, kuid peale suurõppusi saan ikka konservtoite jms, mis muide on väga maitsvad.

Tallinn: Üldse ei söö! See tähendab, et kodus ikka sööme, aga sõdurisuppi ei söö. Kuna peres on mehed selges ülekaalus, siis on tahkem toit eelistatud. Ega ta ise ka suur supisõber ole.

Valga: Mina söön, vähemalt kord kuus. Teised peale minu võib - olla söövad.

4. Kui sul oleks võimalik üheks nädalavahetuseks saada Naiskodukaitse tegevliikmeks, siis mida sa selle ajaga tahaksid teha?

Jõgeva:Täidaksin kõik käsud tõrkumata. Ise ei oska mingit konkreetset tegevust välja pakkuda.

Harju: Trikiga küsimus. Kõige põnevam oleks teada saada, kuidas nad kõike jõuavad. Aga ühest nädalavahetusest ilmselt ei piisa, sest enam kui 20 aastaga enne Naiskodukaitset pole ka sellest aru saanud.

Rapla: Üks nädalavahetus on liiga lühike, et Naiskodukaitse tegelikust võimekusest aimu saada, kuid võimalusel heidaksin kiirpilgu toitlustuse- ja köögipoolele, staabiassistentide tööpõllule ja ka formeerimis- ning meditsiinigrupi tegemistesse.

Tartu: Täitsa huvitav oleks evakuatsiooniõppusel osaleda. Tundub põnev valdkond.

Saaremaa: Õpiks sõdurisuppi tegema.

Lääne: Arvan, et ei teekski midagi erilist, sest rahuajal on tegevused ikka planeeritud ja paigas. Kui raskeks läheb, tuleb asja võtta nagu pikka reisi, kus tuleb võtta üks sadam korraga.

Saaremaa: Tahaksin minna suurõppusele ja rääkida meestele (sidest), kuidas asjad käima peavad nii, et need ka toimiksid. (naine on sideüksuses) 

Tallinn: Kõrvaltvaatajana/mehena mõtlen, et äkki ei peaks niipalju Naiskodukaitse liikmed kogu aeg sebima ja sahmima. Mitte et ma ei kahtleks naistes võimekuses, aga võibolla ei peaks nii mitmel rindel rabama. Ideesid on mul küllaga: näiteks võiks käivitada strateegilise kommunikatsiooni abil Naiskodukaitse narratiivi kujundamise. Kuigi see kõlab uskumatuna, siis praegu ikkagi väga paljud ei tea midagi NKKst: osadel on arvamus supijagajatest; teistel jällegi sokikudujatest…

Teise ideena arvan, et NKK võiks kuidagi paremini koostoimida Kaitseliiduga (Kaitseliidu meestega). Praegu, mulle tundub, et NKK ja KL on kaks eri maailma. Noh, kasvõi ühised toredad tantsuõhtudki oleks abiks.

Valga: Läheks suppi keetma, sellega saan ma hakkama.

Tallinn: Organiseeriks üritusi, mis tekitavad põnevust - langevarjuhüpped, maastikusõidud, sukeldumine jne. Ühesõnaga midagi sellist, mis „adrenaliinilaksu“ tekitab.

Tartu: Tõenäoliselt ma osaleks toitlustamise moodulis ja õpiks seda head hommikuputru tegema, mida ainult naiskodukaitsjad teha oskavad. Teil on vist hommikupudru salakomponent, mida teavad ainult naiskodukaitsjad.

Põlva: Kõige meeldivam on ikka motivatsiooniüritustel käia. Eriti kui saab midagi ägedat teha. Aga muidu tahaks õppida midagi uut.

Tallinn: Üks nädal on võibolla liiga lühike aeg, aga kindlasti võtaks osa mõnest üritusest, millest kaaslane osa on võtnud. Näiteks talvine üleelamise laager,  jääpääste õppus, öine matk või mõni muu selline üritus.

5. Kui naine kutsub sind üritusele kaasa, kas enda kaaslaseks või appi korraldama, siis kas lähed kohale sama suure entusiasmiga nagu su naine?

Jõgeva: Vähemalt sama suure entusiasmiga.

Põlva: Olen käinud ja vaevalt, et see viimaseks korraks jäi. Kas just sama suure entusiasmiga, aga ega mul midagi selle vastu ole ka.

Tartu: Kui naine kutsub! Selles ei saa ju küsimustki olla. Kaks kätt on küljes ja pea otsas ja ta on ju sinu naine.

Jõgeva: Sama suure entusiasmiga pole võimalik, sest naise entusiasm on mõõtmatu :). Mina vajan uute asjade ürituste/tegevustega liitumiseks pikemat mõtlemisaega ning kaalun asju pikemalt.

Lääne: Et meil on ahiküte, siis suvel lähen meelsasti kaasa, talvel peab kodus ahju kütma.

Saaremaa: Olen saanud panna oma naise kaaslasena tavavormi selga sellistele vastuvõttudele minekuks, kuhu mind ennast pole kutsutud. Naiskodukaitsjast abikaasa avab uusi uksi ja võimalusi:). Nüüd on tulekul Siil, kus paistab, et saame kõrvuti sama tööd teha. Ootan seda põnevusega, sest olen oma naise aktiivset toimetamist Naiskodukaitses siiani valdavalt kõrvalt vaadanud.

Valga: Kui on võimalik ja kodused olukorrad lubavad, siis lähen. Tavaliselt ei saa kaks koos kodust ära minna, keegi peab jääma koju loomade, laste ja muude asjade eest hoolt kandma.

Tallinn: Muidugi…isegi kui ma tahaks, siis teisiti mul pole lubatud ju vastata.

Rapla: Minu naise entusiasm ja töövõime ürituste korraldamisel on mäekõrgune, mina päris sinnamaani ei küündi, kuid ta suudab alati mulle leida funktsiooni milles tunnen ennast tugevalt ja seega täidan oma osa motiveeritult ja rõõmuga.

Harju: KOHE ei või ometi suurt entusiasmi näidata, isegi siis kui põnev üritus on.

6. Lisaküsimus: see on aususe peale, ära guugelda ega küsi oma naiselt - kas sa tead, mis on Naiskodukaitse esinaise nimi?

Tallinn: Ma tean temast ilma googlitagi rohkem kui teised vastajad. Aga las üht-teist temast jääda saladuseks ka.

Harju: Muidugi on see minu naine! Kui mitte veel täna siis ükskord kindlasti.

Jõgeva: Airi Neve

Lääne: NKK ajaloost võin tuua esile proua Raamoti, hilisemad esinaised on tihedamini vahetunud ja vähem silma paistnud.

Tartu: Ausalt nime ei tea aga nägupidi tunneks ära. Aga ringkonna esinaise teab nii öelda unepealt! Eesti on ju nii suur riik!

Rapla: Airi Tooming. Ei spikerdanud, olen Airiga kokku puutunud APRC-17 lõpetamisel ja Naiskodukaitse aastapäeval. Minu Lugupidamine.

Tartu: Tegelikult ei tea, tean milline ta välja näeb, kuid nime tõesti ei tea.

Põlva: Korra olen nime kuulnud ja presidendi vastuvõtul naine näitas telekast.

Tallinn: Ausõna ei tea.

Valga: Tean, kes oli – Olesja Kaart. Uut ei mäleta, aga tean, et käis hiljuti teles esinemas.

Saaremaa: Nime ei mäleta, aga nägu tuleb meelde. (pilti näidates tundis ära Saaremaa ringkonna esinase Mare Kirri…Airist ei tea ta midagi)

Tartu: Mis küsimus see siis veel on? Airi Tooming.

Need on vaid mõned nopped meeste vastustest. Ringkondade lehtedelt saab lugeda rohkem vastuseid, mida mehed arvavad oma naiskodukaitsjatest naiste kohta.

Kaunist naistepäeva!