Mary Poppins ja Xena Eesti metsades

23. juulil olid kõik Tallinna ringkonna emad, vanaemad, tädid, õed ja lapsehoidjad palutud oma pisikeste hoolealustega lõbusale tilluorienteerumisele Pääsküla raba ääristavasse männimetsa. Tänu kümnele naisele kogunes Mary Poppinsi nime kandvale üritusele neliteist erinevas vanuses last, kõige noorem veidi alla ühe aasta vana, kõige suurem kuueaastane.

Lastele omaselt läks juba kogunedes mängimiseks, lelude vahetamiseks, tagaajamiseks ja muidu lõbusaks vadinaks. Väga armas oli jälgida naiskodukaitsjaid emade ja lapsehoidjatena, sest näeme ju üksteist peamiselt ikka õppustel ja mudilasteta. Super järelkasv, aga neil on muidugi ka fantastilised eeskujud!

Mary Poppins oli lastele üles pannud 300-meetrise kilelindiga tähistatud raja - kohati pikalt otse, siis jälle sinka-vonka läbi kraavide. Kuid see ei olnud niisama nööri mööda metsas jalutamine! Lastel oli vaja täita ka lahingülesanne. Nimelt sai iga laps stardis kuue looma pildiga lehe. Rajal tuli käia väga tähelepanelikult, sest viiel puul oli samuti ühe looma pilt. Edukalt läbisidki raja need, kes teadsid, millise looma pilti rajal polnud, aga ülesandelehel oli. Kõik said edukalt hakkama ning medalitega pärjatud. Mõnele lapsele hakkas rajal nii väga meeldima, et nad jooksid ringi paar-kolm korda veel läbi.

Lastelt sportlik eeskuju saadud,  jõudis kätte täiskasvanute kord. 10. augustil korraldas Tallinna ringkond oma liikmetele esmakordselt lahingpaaride militaarsportliku mõõduvõtmise. Xena reidile olid oodatud nii jala liikuvad võistkonnad kui ka ratta seljas tuhistajad.

Männiku lasketiiru jahimajja kogunes kõrbekuuma pühapäeva keskpäevaks 13 naerusuist ja päevitunud naiskodukaitsjat - mõnele võiks pika staaži alusel viidata kui veteranile, aga paari liikmekandidaadi näol oli ka uut verd. Juhend lubas küll laigulise vormi koju jätta, kuid üks lahingpaar otsustas siiski vastupidi, mis lisas kindlasti vaatemängulisust just uuematele liikmetele. See vapper naissõdalaste paar võttis omale lisaülesandeks liikuda võistlustrassil varjatult, teeseldes vastutegevuse eest peitmist ning nad sisenesid "söösta-kata"-hüpete saatel staapigi.

Stardijärjekorra selgitamiseks ja et mitte kõiki korraga rajale lasta, algas võistlus "kuldvillakuga", mis tähendas kaheksast küsimusest koosnevat viktoriini. Vastuste nuputamisel võis abiks olla vaid arutelu oma lahingpaarilisega ja niiviisi tuli vastata peamiselt Naiskodukaitset puudutavatele küsimustele, aga pidi näiteks teadma ka praegust kaitseministrit. Iga vale vastus tähendas 20 hüpet hüppenööril ja loomulikult tuli seda teha lahingpaarilistel sõbralikult ja sünkroniseeritult koos.

Järgemööda pääsesid rajale nii viis jalgsiklassi võistkonda kui ka üks väntav lahingpaar. Võistluse esimeses osas tuli lahingpaaridel (ja ühel triol) osavalt orienteerudes leida kolm mehitamata kontrollpunkti. Punktid olid tähistatud kilelindiga, millele oli kirjutatud salasõna, mis tuli punkti vallutamise tõestuseks hiljem kohtunikule ette lugeda. Orienteerudes tuleb tähelepanelikult jälgida nii maastikku kui ka kaarti. Et ümbrusele veel enam tähelepanu pöörataks, oli võistlejatel kaasas lisaülesanne - nimelt sai teenida boonuspunkte, kui rajalt naastes on kaasas teelehe, põdrakanepi, kanarbiku ja/või raudrohu näidis.

Järgmisena tuli sooritada mehitatud kontrollpunktis meditsiini- ja sideülesanne.

Meditsiinipunktis oli legend järgmine: juhtunud oli kaatriõnnetus ja merekaldal oli kaks teadvuseta naist. Ühel neist oli lahtine reieluumurd ja reiearteri rebend, teisel peahaav ja käevigastus. Õnnetus juhtus 15 minutit tagasi, väljas oli väga palav. Ei olnud teada, kas oli veel inimesi peale nende kahe ning näha oli kaatrirusud, millest võis järeldada, et kaater sõitis kividesse.

Niisugune ülesanne oli paras pähkel ning kinnitas, et esmaabi põhitõdesid tasub alati üle korrata. Ka võistlemine on omamoodi kordamine - või õigemini suisa eksam - ja teadmiste kinnistamine.

Sidepunktis tuli lahingpaaril lahendada suisa kaks ülesannet. Lahingpaarilised said ise valida, millist ülesannet kumbki neist täidab - kas sõnumi dekodeerimine kooditabeli abil või kahe ICOM-raadiojaama kokkupanemine ning õigele kanalile häälestamine. Lahtikodeeritud sõnum, milleks oli "Xena on ka kääbusplaneedi 136199 Eris hüüdnimi", tuli edastada teisele võistlejale, jälgides KV sideprotseduure ja kasutades NATO tähestikku, tähthaaval. Kõik osalejad said oma ülesandega hakkama ja aega kulus selleks 16 kuni 28 minutit.

Nüüd tuli rattaga võistleval lahingpaaril siirduda täitma luureülesannet, mida jalgsiränduritel teha ei tulnud. Nimelt oli Xenal hädasti vaja teada saada, kui palju maksab 1 kg vaniljejäätist Saku Selveris ja Saku Säästumarketis. Sakusse ja asulas ringi pidid ratturid liikuma kaardita ning kasutama kas nutitelefoni või kohalike abi. Ratturitelt saadud info oli tulikuuma ilma tingimustes väga kasulik ning vastutasuks said nad soorituse eest maksimumpunktid.

Võistluse kolmandas osas tuli kõigil märkida oma kaardile kolm ülejäänud mehitamata punkti ning koguda neistki salasõnad nagu võistluse esimeses pooles. Punktid olid paigutatud Männiku karjääri vahetusse lähedusse. Valgetel liivadel suvitajatel ei õnnestunud õnneks meie võitlejate tahet murda ja endi seltsi meelitada ning kõik jõudsid edukalt finišisse.

Esimese Xena reidi võitsid jalgsi klassis Kaisa Laas ja Kärt Käärst ning rattaklassis Evelin Verš ja Aet Kala. Suur tänu kõigile osalejatele ning kontrollpunktide kohtunikele!

Mets ootab ka omal käel kondajaid ja matkalisi, mitte ainult mööda märgistatud terviseradu astujaid. Seega esimesel võimalusel kõik orienteerumist harjutama ning siis juba võistlusrajale. Nii Mary Poppins kui ka Xena nuputavad uusi seiklusi!