Märts - Kuperjanovi retkest eriolukorrani

Märtsi algul osalesid meie naised ja kodutütred Kuperjanovi retkel, mis toimus juba viiendat korda Jõgevamaal. Retke pikkuseks oli 23 km, mida lume puudusel läbiti jalgsi. Retk algas  Puurmani mõisahoone eest ja lõppes Tabivere muuseumi juures. Rajal asuvates kontrollpunktides sai lahendada ülesandeid ja juua sooja teed.

Jõhvi jaoskonnal toimus üldkoosolek. Jaoskonna esinaine Merilin Keerme andis ülevaate jaoskonna saavutustest ning valiti liikmeid ja kandidaate juhatustesse. Jaoskonna juhatuse uueks liikmeks valiti Ene Leitud.

18. märtsil pidi toimuma ringkonnakogu. Senisel ringkonna esinaisel Ave Paavol täitus ametiaeg ning oli vaja valida uus esinaine. Väljakuulutatud eriolukord katkestas kõik koosolekud ja nii lükkus ka ringkonnakogu edasi. 

Kuna naised on saanud väljaõppeid erinevatel aladel, asuti vajadusel ja  võimalusel toetama töötajaid piiril, politseis ja häirekeskuses.

Politsei- ja Piirivalveametis abis olnud Laine Tops kirjeldas esimest korda nii: „Välisuksest ei tohtinud keegi ise sisse minna, vaid järjekord oli õues. Valvelauast tuli inimene ja kutsus. Korraga võis sees olla 3-4 inimest.  Uurisin inimestelt, mis murega on tuldud ja andsin info edasi.  Esmaspäev olevat kõige kiirem päev. Juba enne avamist oli kohal üheksa inimest ning rahvast oli kuni lõunani  väga palju. Kuna enamus olid vene keelt kõnelevad inimesed, siis pidin vahel appi võtma oma vigase vene keele, aga õnneks olid inimesed üsna mõistvad“. 

Häirekeskuses abiks olnud Siiri Sepp rääkis peale kahte tööpäeva nii: „Tahaks väga kiita Häirekeskuse töötajaid, kes  olid väga-väga sõbralikud ja abivalmid. Info liikus hästi. 

Esmalt tuligi endale selgeks teha ametlikes kanalites olev info. Kuna 1247 ei ole operatiivtelefon, vaid ikkagi infotelefon, siis ka juhul, kui ei oska kohe vastata, tuleb rahulikult öelda, palun oodake, ma täpsustan. Häirekeskuse töötaja, kes kogu aeg meie kõrval oli,  julgustas alati kohe küsima, kui ise ei oska. Samuti sai kohe abi, kui oli tehnilisi küsimusi kõnede haldamise ja teadete sisestamise kohta infosüsteemi.

Põhilised küsimused, millega pöörduti, olid enamasti kolme tüüpi: 

1. ennetavad ehk millised on viiruse sümptomid ja mida peaks tegema nakatumise korral

2. olemasolev olukord ehk kui on juba sümptomid, kas need on koroonaviirusega seostatavad või midagi muud ja mida siis teha

3. reisimise ja väljas liikumisega seotud küsimused. 

Sain aru, et vabatahtlikke infotelefonile vastama oli isegi rohkem kui sel hetkel vajati. Samas anti teada, et valmisoleku vajadus jääb ja tänati, et me oma vabast ajast panustame. Lähen jälle.“

Fotod: M.Annuk ja A.Paavo